Tüümuse astma

Tüümuse astma (asthma thymicum) oli harilikult väikelaste haiguslik, sageli surmaga lõppev seisund, mil lapse hingamine lakkas järsult ja mille põhjustajaks peeti suurenenud tüümust.

1830. aastal avaldas Kopp arvamust, et seisundi kutsub esile suurenenud tüümus.[1]

Tüümuse astma iseloomulikus tunnuseks peeti rasket hingamist, vilisevat köha, tsüanoosi, krambihoogusid ja kõrikrampi (larüngism). Arvati, et tüümus surub hingamisteedele ning see võib väikelapse äkksurma põhjustada.

1858. aastal väitis Friedleben, toetudes kliiniliste andmete uurimisele ja mõõtmistele, et paljudel nn suurenenud tüümuse juhtudel olid elundi mõõtmed siiski normaalsed.[2]

20. sajandi algusaastatel kasutati imikute ja väikelaste tümo-lümfaatilise seisundi ja tüümuse astma raviks kirurgilist ravimeetodit - harkelundieemaldust.

Käibel on olnud ka terminid Kappian asthma, laryngismus stridulus, le faux croup jt. Termin on vananenud.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. JOHN O. ROE, THE ETIOLOGY OF LARYNGISMUS STRIDULUS., Mich., juun, 1892., JAMA. 1893;XX(3):62-64. doi:10.1001/jama.1893.02420300008001c., veebiversioon (vaadatud 15.12.2014.a.)(inglise keeles)
  2. Watson, Chalmers (toimetaja), asthma, "Encyclopaedia medica" (1899), XII. Köide, Syphilis to Typhus Fever, Edinburgh, William Green & Sons, lk 246- 247, 1902, veebiversioon (vaadatud 15.12.2014.a.)(inglise keeles)

Välislingid muuda