Tööpsühholoogia

Tööpsühholoogia on rakenduspsühholoogiasse kuuluv psühholoogia haru, mille keskmes on tööga, eriti palgatööga seotud praktiliste probleemide lahendamine.

Tööpsühholoogia on lähedalt seotud organisatsioonipsühholoogia. Sageli koondatakse need töö- ja organisatsioonipsühholoogia või organisatsiooni- ja tööpsühholoogia nime alla.

Probleemide seas, millega tööpsühholoogia tegeleb, on:

Tööpsühholoogia lähtekohad

muuda

Töö võib pakkuda eneseteostust, majanduslikku ja sotsiaalset sõltumatust, sotsiaalset staatust, töökaaslastega suhtlemist ja ühtekuuluvustunnet töökollektiiviga ning väljendada isiklikku tublidust ja edukust. Töötajat motiveerib töö mitmekesisus, võimete arendamise võimalus, tööülesannete terviklikkus ja tähtsus. Töötaja saab oma töötulemusi mõjutada; tunnustuse ja tasustamisega saab teda motiveerida neid parandama. Motivatsiooni säilitamiseks on tarvis veendumust, et ülesanded on täidetavad ning ollakse võimeline töö ära tegema raskustest hoolimata; on tarvis eduelamust, mida saab panna oma jõupingutuste ja oskuste arvele. Töö võib nõuda füüsilist või vaimset pingutust; ülekoormus võib põhjustada töötulemuste halvenemist, heaolutunde puudumist, stressi ja haigusi. Töökoormusega toimetulek sõltub inimese eripäradest: kõrge enesehinnangu ja eneseusuga väldivad ja ületavad koormavaid olukordi aktiivsemalt.

Töökollektiivi koostöö parandab töötulemusi ja suurendab töötajate heaolutunnet. Töökollektiivi tõhusaks toimimiseks peab ülesanne ja selle parima lahendamise viis ning kollektiivi juhtimise viis olema selge. Kollektiivile antud ülesanne peab olema võimalikult kaasakiskuv ning selle liikmete erialased oskused peavad olema piisavad ning vastastikku täiendavad. Kollektiiv peab olema selgelt piiritletud ja selge tööjaotusega; peavad kujunema kollektiivisisesed normid ja liikmete rollid. Kui kollektiivi töö takerdub vähese koordineerituse, ähmaste eesmärkide, segaste normide ja rollide või vähese koostöötahte tõttu, peab saama seda olukorda parandada.

Erinevaid ülesandeid täitvad töötajad ja kollektiivid moodustavad organisatsioonis terviku. Organisatsioon loob väljaspool organisatsiooni kasutatavaid tulemusi ja ühtlasi pakub töötajatele töötasu, ühtekuuluvust, enesearendamise võimalust jms. Organisatsioon loob töötajate ja kollektiivide tööle võimalused ja seab piirangud, mis mõjutavad nende arengut. Töös osalemine annab töötajatele kogemusi ning kujundab nende sotsiaalset võrgustikku. Organisatsioon ja selle töötulemused on omakorda töötajate ja kollektiivide tegevuse tulemus. Organisatsiooni tegevust suunavad otsused ning mitteformaalsete liidrite mõju. Organisatsiooni juhtimisel on põhjendatud otsustest olulisem organisatsiooni tegevuse selgitamine ja põhjendamine töötajatele. Juhtkonna isikuomaduste ja tegevuse kõrval on väga olulised töötajatevahelised sotsiaalpsühholoogilised jõud, millest olenevad töötajate ja juhtkonna vahelised suhted ja organisatsioonikultuur. Kui juhtkonna osa organisatsiooni õnnestumistes ja ebaõnnestumistes ülehinnatakse, võib see viia töötajate iseseisvusetuseni ning alandada nende enesehinnangut ning vähendada nende eneseusku ja motivatsiooni.