Ava peamenüü

Tõnis Soop (27. juuli 1937 Viljandimaa16. märts 2016 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Aastatel 19521957 õppis ta Tartu Kujutava Kunsti Koolis, mille lõpetas joonistamise ja joonestamise õpetajana. Seejärel õppis ta kaks aastat Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistamist, joonestamist ja maali.

1965. aastal astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti maali erialale, mille lõpetas 1971. aastal maalikunstnik-pedagoogina.

Õpingute ajal ning pärast ülikooli töötas ta joonestamise ja joonistamise õpetajana (1958–1966), kunstnikuna Eesti Riiklikus Filharmoonias (1960–1961), Eesti Tööstusprojektis (1965–1987) ja Kirovi näidiskalurikolhoosis (hilisem Esmar) (1972–1992).

Ta korraldas ja viis läbi mitmesuguseid kunsti-, sealhulgas kalligraafiakursuseid. 1963. aastal organiseeris ta Kohtla-Järvel koolidevahelised kunstiklassid. Töötas ka õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ettevalmistuskursuste juhendajana. Ta on olnud juhendaja Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi kursustel Värskas, Peterburis ja Pärnus.

Oluline osa tema elus oli Viimsi Kunstikoolil, mille asutamise algataja ja organiseerija ta oli 1977. aastal. Ta oli ka selle kooli esimene direktor ning töötas seal kunstipedagoogina.

LoomingRedigeeri

Omapärase ja andeka kunstnikuna[viide?] viljeles ta põhiliselt õli- ja akvarellmaali, kuid tegi ka suurmõõtmelisi sgrafiitotehnikas teoseid ("Kalad" Esmari hoone fuajees Viimsis, sgrafiito Viimsi endise keskkooli hoones), suuri reklaamobjekte ja puuskulptuure ("Konn" Viimsi Talveaiale) ning kujundas raamatuid.

Ta kujundas Viimsi valla vapi ja lipu.

Tema maalimislaad muutus aja jooksul, varieerudes kubismist (eriti varasemates teostes) kuni impressionistliku pahtelmaalini. Tema teoseid iseloomustavad huvitav värvikoloriit ja julged pintslitõmbed, mis kokku annavad muljetavaldava tulemuse.[viide?]

NäitusdRedigeeri

Eksponeerinud maale isikunäitustel alates 1956. aastast. Välisnäitused on toimunud Mongoolias, Jaapanis, Venemaal, Norras ja Rootsis.

VälislingidRedigeeri