Tõnis Saadre
Tõnis Saadre (23. aprillil 1942 Tallinn – 1. november 2022 Tallinn) oli eesti geoloog[1] ja fotograaf.
Tõnis Saadre | |
---|---|
Tõnis Saadre, 2008 | |
Sünniaeg | 23. aprill 1942 |
Surmaaeg | 1. november 2022 (80-aastaselt) |
Rahvus | eestlane |
Elukutse | geoloog |
Ta töötas geoloogilise kaardistamise vallas ning oli tuntud oma geoloogilisi huviväärsusi kujutavate fotode ja fotonäituste järgi.
Saadre töötas Eesti Geoloogiakeskuses ja oli Eesti Paeliidu liige. Aktiivsemalt tegeles ta pildistamisega 1990. aastate teisest poolest alates. Tema Põhja-Eesti pangast tehtud fotodest on koostatud raamat "Pangaraamat: vaateid Põhja-Eesti pangale ja pangalt".
Elulugu
muudaSaadre õppis Tallinna 2. Keskkoolis[viide?] ja hiljem 22. Keskkoolis, mille lõpetas 1960[1]. Kolm aastat viibis ta ajateenistuses Nõukogude armees.
Saadre õppis keemiat Tallinna Polütehnilises Instituudis ja geoloogiat Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1972. aastal. Tema lõputöö teemaks oli "Keskordoviitsiumi litostratigraafiast Hiiumaa normaallasuvusega alal".[2] 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistriväitekirja teemal "Kukruse lademe ehitusest Kirde-Eestis".[3]
Töötas Saadre peamiselt Eesti Geoloogiakeskuses (1992. aastani Eesti NSV Geoloogia Valitsus) ja valdavalt geoloogilise kaardistamise osakonnas, olles geoloog (1970–1974), vanemgeoloog, jaoskonna juhataja (1975–1989), vanemgeoloog (1992–2003), juhtiv geoloog (2003–...)[viide?][4]. Aastatel 1989–1992 töötas ta nooremteadurina[5] Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis.[viide?]
Teadustöö
muudaSaadre põhilised uurimisvaldkonnad olid Eesti keskordoviitsiumi litoloogia ja sedimentoloogia, peamiselt põlevkivi kihtkonna ehituse iseärasused ja tekkeküsimused, katkestuspindade leviku seaduspärasused. Ta avaldas vähemalt 17 teadusartiklit ja aimeartikleid.[1]
Fotograafia
muudaFotograafiaga puutus Saadre kokku juba lapsepõlves. Viienda klassi poisina ostis ta endale 6x6 fotokaamera Ljubitel. Hiljem tulid Fed, Zorki ja Zenit. Filmid ilmutas, fotod kopeeris ja suurendas ta algusest peale ise. Pärast kooli lõpetamist aga fotohuvi rauges ning tõsisem loodusfotograafiaga tegelemine algas alles 1995. aastal.
Hiljem kasutas digipeegelkaamerat Nikon D200, filmikaamerat Nikon F90 ja keskformaatkaamerat Mamya 67. Filmikaamerates kasutas valdavalt Fuji Velvia slaidifilmi.
Temaatika
muudaKuna Saadre oli geoloog, olid tema loodusfotode hulgas valdaval kohal fotod geoloogilistest objektidest: pangad, joad, rändrahnud, allikad, koopad, jõed, mäed, orud, rannikud, kivimid jne. Seejuures on ta enim pildistanud just Põhja-Eesti pankrannikut, olles viimase kümmekonna aasta jooksul selle täies ulatuses läbi käinud ja lisaks sellele fotografeerinud ka teisi Balti klinti osasid kogu selle ulatuses alates Ölandi saarest kuni klindi lõpuni Laadoga järve lähistel.
Välisreisidel Soome, Rootsi, Venemaale, Norrasse, Taani, Saksamaale, Poolasse, Belgiasse ja Tšiilisse pildistas ta nii linna- kui ka maastikuvaateid.
Näitused
muudaFotonäitusi korraldas Saadre kümmekond aastat ja seda nii Eestis kui ka välismaal. Neid kogunes enam kui 40[6] ja nende temaatika oli tavaliselt seotud loodusega.
Enim fotonäitusi koostas ta just pankranniku piltidega seoses. Nendest on Eestis toimunud kümmekond (Kiek in de Kökis Tallinnas, Eesti Loodusmuuseumis, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogus, Eesti Geoloogiakeskuses, Pärnu Loodusmajas jne) ning välismaal on need väljas olnud nii Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Leedus kui ka Venemaal.
Fotod
muudaSaadre on avaldanud trükis üle 1500 foto.[viide?]
Tema fotosid on kasutatud näiteks järgmistes teostes:
- "Eesti joad", tekst: Kalle Suuroja; fotod: Tõnis Saadre; Tallinn: Ilo 2003
- "Põhja-Eesti pangad", Kalle Suuroja; fotod: Tõnis Saadre, Martin Suuroja, Sten Suuroja; Tallinn: Ilo 2004
- "Põhja-Eesti klint", Kalle Suuroja; Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2005
- "Baltic klint in North Estonia as a symbol of Estonian nature", Kalle Suuroja; Tallinn: Eesti Keskkonnaministeerium 2006
- "Balti klint – loodus ja ajalugu", Kalle Suuroja, 2008
Artikleid koos fotodega on rohkelt ilmunud ka ajakirjades Eesti Loodus ja Loodus. Veel on tema piltidega illustreeritud temaatilised looduse kalendrid, mida on välja antud aastatel 1999–2008.
Teoseid
muudaRaamatud
muuda- 2000 – "Eesti põlevkivi. Geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused", Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, koostajad: V. Kattai, T. Saadre, L. Savitski, 226 lk, ISBN 9985815300
- 2008 – "Pangaraamat: vaateid Põhja-Eesti pangale ja pangalt", Tallinn: Huma, 144 lk, ISBN 9789949408672
- 2010 – "Eesti ürgloodus = Primeval nature of Estonia", Geotrail KS, 204 lk, ISBN 9789985988664
Artikleid
muuda- Кукрузеский горизонт (kaasautor R. Männil). // Геология и полезные ископаемые Раквереского фоcфоритоносного района. Тлн
- 1987
- Distribution pattern of the Ordivician discontinuity surfaces, East-Baltic region. // Bull. Geol. Survey Estonia 2 (1992) 1
- Middle and Upper Ordovician discontinuity surfaces in northern Estonia. (Zonality based on their impregnation type.) // Bull. Geol. Survey Estonia 3 (1993) 1
- The distribution patter of the beds of the Viivikonna formation (kaasautor K. Suuroja). // Bull. Geol. Surve Estonia 3 (1993) 1
- Osmussaare "krokodillid" ja geoloogilised katastroofid Loode-Eestis. // Eesti Loodus (2001) 7/8
- Ordovician stratigraphy of the Kovel-1 well (Volkhov–Haljala) in the Volynia region, northwestern Ukraine (kaasautorid R. Einasto, J. Nõlvak, S. Stouge). // Bull. Geol. Soc. Denmark (2004)
Isiklikku
muudaTõnis Saadre on Osvald Saadre poeg.[1]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
- ↑ "Tartu Ülikool. Lõputööd alates 1950. aastast". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2012. Vaadatud 22. jaanuaril 2009.
- ↑ Tartu Ülikool. Magistritööd[alaline kõdulink]
- ↑ ETBLi andmeil oli Saadre 1992–2006 EGV/EGK infoosakonna vanemgeoloog, 2006. aastast geoloogia kaardistamise osakonna juhtivgeoloog.
- ↑ ETBLi andmeil insenerina litoloogia sektoris.
- ↑ Tõnis Saadre. Pangaraamat: vaateid Põhja-Eesti pangale ja pangalt, Tallinn: Huma 2008
Kirjandus
muuda- EGBT, 104
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Tõnis Saadre |
Tõnis Saadre kirjutisi
- Saadre rubriik "Ürgloodus" portaalis ilm.ee (aastatel 2004–2006)
- "Joad ilmestavad Põhja-Eesti maastikku" Loodus, märts 1999, koos Kalle Suurojaga
- "Pakri pank on varinguohtlik" Loodusesõber, 1/2004
- "Atacama kõrb jätab ookeani rannal janusse" Loodusesõber, 2/2004
Tõnis Saadre kohta
- Harvet Toots. "Paekalda joad Kiek in de Kökis" Õhtuleht, 26. aprill 1998
- Eesti Instituut. Lidingö. Jäised pildid Eestist
- Vahur Lauri. "Pakri pankrannik meelitab kohale massiliselt huvilisi" ERR uudised, 9. märts 2008
- Norra Saatkond Eestis. "Fotonäitus Põhja-Norrast ja Lofootidest"