Tärkma
Tärkma on küla Hiiu maakonnas, Hiiumaa valla lõunaosas, Soela väina põhjakaldal. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.
| Tärkma | |
|---|---|
Pindala: 2,0 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 22 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 8576[3] | |
| Koordinaadid: 58° 42′ N, 22° 36′ E | |
  | |
 |
Tärkma piirneb põhjas Emmaste, läänes Rannaküla ja idas Tilga külaga.
Nimi
muudaMarja Kallasmaa pakub, et kohanimi tuletub tegusõnast tärkama + nimisõna maa. Leo Tiik arvas, et kohanimi pärines Saaremaalt. [4] Kohanime on esmamainitud 1564 kujul Terckma.
Loodus
muudaKülas asub Tärkma ohvritamm.
Elanike arv
muuda| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 92 | 1959 |
| 77 | 1970 |
| 29 | 2000 |
| 21 | 2011 |
| 22 | 2021 |
Ajalugu
muudaTärkma kuulus ajalooliselt Emmaste mõisa alla. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli Tärkmas 11 talu, mille peremehed olid: Ranna Jack, Reino Wiedas, Hanso Niggo, Micko Matz, Micko Claus, Muda Jüri, Ulja Jako Michel, Surewieta Thomas, Ulja Jako Peter, Hanso Jüri ja Loja Simona Hans.
1835 oli külas 13 talu ja elanikud said omale perekonnanimedeks nimed: Anspu, Arbus, Baum, Hausper, Kaevandes (Kaewandes), Kastein, Kerm, Lippo, Lunter, Nigo (Niggo), Niit (Niet), Nurs, Peutel, Saart, Tammo, Terkfeld, Tikker, Tärk (Terk), Tüll, Ustal, Vahtras (Wahtras), Witra ja Üksik. [5]
Emmaste mõisnik J. Stenbock rajas Tärkma soolavabriku seoses 1809 kehtestatud blokaadiga.
Taristu
muudaTärkma põhjaosast kulgeb küla idaossa Emmaste–Ohari tee, kust sadamasse kulgeb Jäätrassi tee. Külas asub Tärkma sadam. Sadama juures asus tänapäevaks hävinud Tärkma merepäästejaam. Tärkmast on sobivatel talvedel alanud Hiiumaa–Saaremaa jäätee.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 20.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Tärkma" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Käina, Emmaste kihelkond: perekonnanimede raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.1.136; 1835.