Sviatlana Aliaksijevič

Sviatlana Aliaksandraŭna Aliaksijevič (ka Svetlana Aleksijevitš, valgevene keeles Святлана Аляксандраўна Алексіевіч, vene keeles Светлана Александровна Алексиевич; sündinud 31. mail 1948 Stanislavis) on vene keeles kirjutav valgevene ajakirjanik ja kirjanik, kes sai aastal 2015 Nobeli kirjandusauhinna.

Sviatlana Aliaksijevič
Sünniaeg	31. mai 1948 (74-aastane) Ivano-Frankivsk
Alma mater	Valgevene Riikliku Ülikooli ajakirjanduse teaduskond
Amet	kirjanik, ajakirjanik
Teosed	Sõda ei ole naise nägu, Tšernobõli palve: tuleviku kroonika
Autasud	Herderi preemia, Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind, Austuse märk, Leninliku Komsomoli preemia, Nikolai Ostrovski auhind, Konstantin Fedini auhind, Kurt Tucholsky auhind, Nobeli kirjandusauhind
Veebisait	http://alexievich.info
Autogramm

Sviatlana Aliaksijevič (aastal 2011)

Ta sündis 1948. aastal Ukrainas Stanislavis (praegune Ivano-Frankivsk) valgevenelasest isa ja ukrainlannast ema tütrena. Hiljem kolis pere Valgevenesse. Aastal 1965 lõpetas ta Kapatkievičys (Pietrykaŭ rajoonis Homieli oblastis) keskkooli. Seejärel töötas ta sama oblasti Mazyri rajooni koolides kasvatajana ning saksa keele ja ajaloo õpetajana, aga ka Naroŭlia linnas ajakirjanikuna ajalehes Prypiaćkaja Praŭda (Прыпяцкая праўда; tõlkes 'Prypiaći tõde').

Aastal 1972 lõpetas ta Valgevene Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna, seejärel asus tööle Biaroza rajooni (Bresti oblastis) ajalehes "Majak kamunismy" (Маяк камунізму; tõlkes 'kommunismi majakas'). Aastatel 1973–1976 töötas ta vabariiklikus ajalehes Selskaja Gazeta (Сельская газета; tõlkes 'maaleht', Eesti Maalehe analoog), aastatel 1976–1984 juhatas ta ajakirja Nioman (Нёман; tõlkes 'Nemunase jõgi') publitsistikaosakonda.

Ta on kriitiline Valgevene presidendi Alaksandr Łukašenka suhtes. 2000. aastal ta emigreerus Valgevenest ning elas üle kümne aasta Itaalias, Prantsusmaal (Pariisis), Saksamaal (Münchenis) ja Rootsis. 2013 naasis ta kodumaale.

Teosed eesti keeles

• "Tšernobõli palve: tuleviku kroonika" (Чернобыльская молитва (хроника будущего)). Vene keelest tõlkinud ja järelsõna: Andres Ehin. Sari Maalehe Raamat, Tallinn 2006, 336 lk; ISBN 9985643341; Ameerika raamatukriitikute auhind National Book Critics Circle Award 2006
• "Pruugitud aeg (punainimese lõpp)" (Время секонд хэнд). Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. Tänapäev, Tallinn 2014, 432 lk; ISBN 9789949275366
• "Sõda ei ole naise nägu" (У войны не женское лицо). Vene keelest tõlkinud Toomas Kall. Tänapäev, Tallinn 2016, 342 lk; ISBN 9789949850105