Sviatlana Aliaksijevič

Sviatlana Aliaksandraŭna Aliaksijevič (ka Svetlana Aleksijevitš, valgevene keeles Святлана Аляксандраўна Алексіевіч, vene keeles Светлана Александровна Алексиевич; sündinud 31. mail 1948 Stanislavis) on vene keeles kirjutav valgevene ajakirjanik ja kirjanik, kes sai aastal 2015 Nobeli kirjandusauhinna.

Sviatlana Aliaksijevič
Світлана Алексієвич (Київ, 2016) 08 (cropped).JPG
Sünniaeg 31. mai 1948 (74-aastane)
Ivano-Frankivsk
Alma mater
  • Valgevene Riikliku Ülikooli ajakirjanduse teaduskond
Amet kirjanik, ajakirjanik
Teosed Sõda ei ole naise nägu, Tšernobõli palve: tuleviku kroonika
Autasud Herderi preemia, Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind, Austuse märk, Leninliku Komsomoli preemia, Nikolai Ostrovski auhind, Konstantin Fedini auhind, Kurt Tucholsky auhind, Nobeli kirjandusauhind
Veebisait http://alexievich.info
Autogramm
Svetlana Alexijevich Autograph.jpg
Sviatlana Aliaksijevič (aastal 2011)

Ta sündis 1948. aastal Ukrainas Stanislavis (praegune Ivano-Frankivsk) valgevenelasest isa ja ukrainlannast ema tütrena. Hiljem kolis pere Valgevenesse. Aastal 1965 lõpetas ta Kapatkievičys (Pietrykaŭ rajoonis Homieli oblastis) keskkooli. Seejärel töötas ta sama oblasti Mazyri rajooni koolides kasvatajana ning saksa keele ja ajaloo õpetajana, aga ka Naroŭlia linnas ajakirjanikuna ajalehes Prypiaćkaja Praŭda (Прыпяцкая праўда; tõlkes 'Prypiaći tõde').

Aastal 1972 lõpetas ta Valgevene Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna, seejärel asus tööle Biaroza rajooni (Bresti oblastis) ajalehes "Majak kamunismy" (Маяк камунізму; tõlkes 'kommunismi majakas'). Aastatel 19731976 töötas ta vabariiklikus ajalehes Selskaja Gazeta (Сельская газета; tõlkes 'maaleht', Eesti Maalehe analoog), aastatel 19761984 juhatas ta ajakirja Nioman (Нёман; tõlkes 'Nemunase jõgi') publitsistikaosakonda.

Ta on kriitiline Valgevene presidendi Alaksandr Łukašenka suhtes. 2000. aastal ta emigreerus Valgevenest ning elas üle kümne aasta Itaalias, Prantsusmaal (Pariisis), Saksamaal (Münchenis) ja Rootsis. 2013 naasis ta kodumaale.

Teosed eesti keelesRedigeeri