Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.


Imetajatel muuda

Inimestel muuda

Suures vereringes liigub vere südame vasakust vatsakesest, aorti, väiksematesse arteritesse ning juussoonte kaudu kogu kehasse moodustades arteriaalse süsteemi. Edasi saab alguse venoosne süsteem, milles voolab venoosne veri väikeste veenide ja õõnesveenide kaudu suubudes südame paremasse kotta.[1] Südame paremast kojast liigub veri kopsuvereringe kaudu kopsu või kopsudesse.

Vererõhk suures vereringes on kõrgem kui väikeses vereringes.

 

Veenid (osaline) muuda

Venoosne veri koguneb südame paremasse kotta ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda