Ava peamenüü
Suure nõo ökoregioon eri määratluste põhjal.
Ash Meadowsi looduskaitseala Nevada lõunaosas.
Bonneville'i soolalagendikud Utah's.

Suur nõgu (inglise keeles Great Basin Desert, hispaania keeles Desierto de la Gran Cuenca) on kõrbeala Ameerika Ühendriikide lääneosas, Sierra Nevada ja Wasatchi mägede vahel. USA ja rahvusvahelised organisatsioonid määratlevad Suure nõo kõrbe mõnevõrra erinevalt, nii näiteks kasutab Maailma Looduse Fond nimetust Great Basin shrub steppe ning USA Keskkonnakaitseagentuur nime Central Basin and Range ecoregion. See on parasvöötmeline kõrb, kus on kuumad kuivad suved ja lumised talved.[1] Kõrb hõlmab suure osa Nevada osariigist ning osa Utah lääneosast, California idaosast ja Idahost. Kõrb on üks neljast bioloogiliselt määratletud kõrbest Põhja-Ameerikas, kõrvuti Mojave, Sonora ja Chihuahua kõrbega.[2] Suurest nõost läände jääb Sierra Nevada, itta Kaljumäed, põhja Columbia platoo ning lõunasse Mojave ja Sonora kõrbed.

Kõrbe ilmet kujundavad laiad orud, mida piiravad paralleelsed mäeahelikud, mis kulgevad üldjoontes põhja-lõuna suunal. Kõrbes on üle 33 mäetipu, mis ulatuvad üle 3000 meetri, kuid ka orud asuvad kõrgel, nii et enamik neist jääb üle 1200 meetri merepinnast. Suure nõo kõrbe elustik varieerub vastavalt kõrgusele madalatest soolajärvedest ja -lagendikest põõsastunud orgude ja männi-kadakametsadeni. Orgude ja mäetippude vaheldumine loob mitmeid elunišše, mistõttu kõrbes on palju väikesi isoleeritud ning geneetiliselt ainulaadseid looma- ja taimepopulatsioone. Graysoni andmeil[2] elab Suures nõos üle 600 liigi selgroogseid. Neist liikides 63 on kaitsealused, kuna nende looduslik asuala kahaneb (näiteks Centrocercus urophasianus, Vulpes macrotis, Dipodomys ordii ja Phrynosoma platyrhinos).[3][4]

Ka kõrbe ökoloogia on väga mitmepalgeline. Suur kõrgus merepinnast ja paiknemine mäeahelike vahel mõjutab kliimat: Sierra Nevada vihmatõke takistab niiskuse saabumist Vaikselt ookeanilt, samas kui Kaljumäed ei lase ligi niiskust Mehhiko lahest.[5] Eri piirkondades on eri hulk sademeid, sõltuvalt vihmatõkete tõhususest. Keskkonda mõjutavad ka pleistotseeniaegsed järved, mis pärast viimast jääaega kuivasid: Lahontani järv ja Bonneville'i järv. Mõlemast jäi maha eri kogustes sooli ja aluseid.

Suures nõos on loendatud 204 linnuliiki ja 105 liiki imetajaid. Kõrbe pindalast on kaitse all 76,62%.4[6] Kõrbe kogupindala on ligikaudu 409 000 km2. 1986. aastal rajati kõrbe Suure nõo rahvuspark, mis tänapäeval hõlmab 31 230 ha[7].

ViitedRedigeeri

  1. "What is the Great Basin?". National Park Service. Vaadatud 14.07.2015. 
  2. 2,0 2,1 Grayson, D.K. (1993). The desert’s past; a natural prehistory of the Great Basin. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press. OCLC 668191550. 
  3. Christopher E. Soulard Land-Cover Trends of the Central Basin and Range Ecoregion
  4. Rowland, M.M.; Wisdom, M.J.; Suring, L.H.; Meinke, C.W. (2006). "Greater sage-grouse as an umbrella species for sagebrush-associated vertebrates". Biological Conservation 129: 323–335. 
  5. Rogers, G.F. (1982). Then and now: a photographic history of vegetation change in the central Great Basin desert. Salt Lake City, Utah: University of Utah Press. OCLC 8388381. 
  6. Hoekstra, J. M.; Molnar, J. L.; Jennings, M.; Revenga, C.; Spalding, M. D.; Boucher, T. M.; Robertson, J. C.; Heibel, T. J. et al. (2010). Molnar, J. L., toim. The Atlas of Global Conservation: Changes, Challenges, and Opportunities to Make a Difference. University of California Press. ISBN 978-0-520-26256-0. 
  7. "Listing of acreage as of December 31, 2011" Land Resource Division, National Park Service. Vaadatud 2012-03-07.