Sutlepa meri
Sutlepa meri (ka Sutlepa laht, Saaremõisa järv, rts Sutlepsjön) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa ja Salajõe külas. Järve kaldajoone pikkus on 12 462 m, valgala pindala on 18,8 km², veevahetus toimub kolm korda aastas. Järv jääb Silma looduskaitsealale.
| Sutlepa meri | |
|---|---|
 Laudtee Sutlepa mere äärses roostikus | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Kulani peakraav |
| Valgla suurus | 18,8 km² |
| Pindala | 1,885 km²[1] |
| Pikkus | 2,7 km |
| Laius | 2 km |
| Kaldajoone pikkus | 12,462 km |
| Keskmine sügavus | 1,2 m |
| Suurim sügavus | 1,5 m |
| Kõrgus merepinnast | 1 m |
| Koordinaadid | 59° 2′ 25″ N, 23° 34′ 2″ E |
  | |
Sutlepa meri on halotroofne ehk soolatoiteline rannikujärv, mis on merest eraldunud 20. sajandi alguses. Sellest ajast on järve pindala maakerke tagajärjel vähenenud umbes 50%. Järv asub kunagise Silmeni väina sügavaimas kohas. Maa kerkib 3–4 mm aastas.
Sutlepa meri on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 meetrit. Järve suubub Kulani peakraav (lääne küljelt).
Sutlepa mere keskkonnaregistri kood on VEE2039710.[2]
Vesi on värvuselt kollakas. Kaldaveetaimestiku moodustavad pilliroog ja ahtalehine hundinui, järvkaislat on vähe. Põhi kaetud enamuses mändvetikatega, üksikute tuttidena esineb penikeeli. Põhi valdavalt kõva, pehmem sügavamas kaguosas. Talvel võib esineda hapnikuvaegust.[3]
Linnustik muuda
Lindude kevadrände ajal peatub järvel tuhandeid vee- ja rannikulinde. Seal peatuvad väikekosklad, sõtkad, kühmnokk-luiged, tutt- ja punapea-vardid, laugud ning paljud teised. Aprillis ja mais võib järve kohal lendamas näha sadu väikekajakaid ja mustviireseid. Kevadel on linnuhuvilised Sutlepa merel korduvalt vaadelnud järgmisi linnuharuldusi: väikehuike, habe- ja valgetiib-viirest ning valgesilm-varti. Järve ümbritsevates roostikes pesitseb kolme liiki pütte: tuttpütt, hallpõsk- ja sarvikpütt. Sutlepa meri on ka üks hallhane paremaid pesitsuspaiku kogu Eestis.[4]
Sutlepa merel loendati 2020. aastal kokku 327 asustatud kormoranipesa ja 190 hõbehaigrut.[5]
Kalastik muuda
Kõige tavalisem kalaliik on koger, kes talub hästi talvel jää all tekkivat hapnikupuudust.[4]
2002. aasta kontrollpüügil saadi särge, haugi, ahvenat ja kokre.[3]
Kalapüügi nõuded Silma looduskaitsealal leiab Keskkonnaameti veebilehelt.[6]
Kaldad muuda
Läänekaldal on Kulani niit, madalsoo ja Kulani peakraav. Põhjaosas on kinnikasvavad poollooduslikud kooslused. Kaguosas on hundinuia sihtkaitsevöönd. Lõunaosas on roostikud, vesine niit, matkarada, mõõkrohu kasvukoht.[7]
Järve lõunakaldal paikneb Saare matkarada. Linnuvaatlejatele on kaks vaatlustorni, mis asuvad matkaraja alguses. Vaatlustornide kõrgused on 7,5 m ja 5 m.[8]
Ajalugu muuda
Veel Põhjasõja ajal (1715. aastal) eraldasid Sutlepa meri ja ümbritsevad väinad Noarootsit mandrist.[4]
Sutlepa mere kaldal asus Eesti Vabaõhumuuseumisse viidud Sutlepa kabel.[9]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Sellest saarte pindala 3,1 ha
- ↑ Keskkonnaagentuur. "Veekogu: Sutlepa meri / Sutlepsjön VEE2039710". EELIS Infoleht. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ 3,0 3,1 Mart Kangur (2002). "Kalanduslikud uuringud Läänemaa veekogudel" (PDF). Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Saare Mõis. "Sutlepa meri". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.01.2022. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ Eesti Ornitoloogiaühing (Joosep Tuvi) (2020). "„Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2020" Osa nr 42. Kormoranid siseveekogudel"". Keskkonnaagentuur. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ Täpse lehe leiad siit.
- ↑ Keskkonnaamet. "Vabariigi Valitsuse määruse „Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri" eelnõu seletuskiri" (PDF). Riigi Teataja. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ Riigi Metsamajandamise Keskus. "Saare õpperada (1 km)". loodusegakoos.ee. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ Roosta Puhkeküla. "Lääne-Nigula valla ja Noarootsi vaatamisväärsused". Vaadatud 31.10.2020.
Välislingid muuda
- Sutlepa meri keskkonnaportaalis