Surnusilt

Surnusilt (saksa keeles Totenschild) on sildikujuline mälestustahvel, mille kinnitamine kõrgemast seisusest meessoost isikute mälestuseks lahkunu kodukiriku seinale oli tavaks 15.–18. sajandil[1]. Surnusildi erikuju on vappepitaaf.

Hendrick Cornelisz. van Vlieti (1611/1612–1675) maalitud kirikuinterjöör surnusiltidega

Surnusilt arenes välja keskaegsest kombest, mis on dokumenteeritud juba alates 12. sajandist, riputada surnud rüütli kilp koos tema relvadega tema linnuses asuva kabeli seinale. Rikaste linnakodanike surnusildid olid puust, kaetud pärgamendi või nahaga, mis omakorda krunditi ja kaunistati rikkalike maalingutega[2]. 16. sajandi Saksamaal levinud surnusildi erikuju olid ümmargused reljeefse nikerdatud vapiga tahvlid, Inglismaal olid maalitud surnusildid enamasti rombikujulised.

17.–18. sajandil liitus surnusilt Saksamaal ja mujal epitaafiga, vappepitaafide kirikusse riputamise tava oli tuntud ka Läänemere ruumis[3].

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri