Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välise (sundiva) jõu tõttu toimuv võnkumine.[1] Elektrilises võnkesüsteemis võib pinge ja voolu võnkumine tekkida vahelduva elektromotoorjõu toimel.[2]

Välise jõu tehtav töö kompenseerib süsteemis tekkiva energiakao, mistõttu võnkumine on sumbumatu. Kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele, siis kasvab sundvõnkumise amplituud järsult (vt resonants).[3] Seejuures kasvab ka süsteemi summutav toime, mille tulemusena süsteemi resonantsisagedus väheneb ja võnkeamplituudi kasv pidurdub.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. I. Saveljev. Füüsika üldkursus I. Tallinn, Valgus, 1978
  2. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981
  3. ENE 10. köide, 1998