Suitsuti

Suitsuti (ladina keeles turibulum või thuribulum[1], vene keeles кадило) on jumalateenistustel suitsutamiseks kasutatav, keti otsas rippuv kaanega metallist kausike. Kausikesse paigutatakse hõõguvad söed, millele raputatakse suitsutusrohtu või viirukit, mis eraldab põledes aromaatset suitsu.[2]

Suitsuti

Seda kasutavad jumalateenistustel mitmed kristlikud kirikud, põhiliselt Rooma-Katoliku Kirik, õigeusu kirik, vanad idakirikud, Armeenia Apostlik Kirik, Maroniidi kirik, kuid vahel ka luterlikud, anglikaani (seejuures eriti anglokatoliiklikud), kalvinistlikud, vanakatoliku kirikud ja Ühinenud Metodisti Kirik. Suitsutite kasutamine kristlikus kontekstis algas ilmselt umbes 4. sajandil pKr, kuid teadaolevalt toodeti neid hõbedast ja kullast juba umbkaudu 7. sajandist eKr Vana-Roomas ja Vana-Kreekas sealsetele templitele.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Colum Hourihane (toim.; 2012) The Grove Encyclopedia of Medieval Art and Architecture, 2. köide. OUP USA. ISBN 9780195395365. lk 8.
  2. "Православный русско-эстонский толковый словарь". Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Vaadatud 2. mai 2020.

VälislingidRedigeeri