Strazdumuiža mõis
Strazdumuiža mõis (Strazdumuiža, ka Strazdes muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Jugla asumis. Mõisa vana peahoone asus Pāles ielā 14, uus aga Juglas ielā 14. Saksa keeles oli mõisa nimi Strasdenhof või Strassen Hoff.
Strazdumuiža mõisa on esimest korda mainitud aastal 1528. Toona said selle omanikeks Thor Avestid, kellele mõis kuulus XVII sajandi keskpaigani. Mõisaomanike nimi mugandus lätlaste ja sakslaste Strazdumuižaks.
Mõisale kuulusid kaks talukohta. Neist vanem on Odiņi talu, mis rajati Jugla järve kaldale aastal 1510. Talunikud tegelesid kalapüügiga ja müüsid järve ääres peatuvatele Riia elanikele õlut ning piiritust.
Aastast 1741 kuulus mõis Budbergidele. Aastal 1770 ehitas Woldemar Dietrich von Budberg vana peahoone kõrvale uue klassitsistlikus stiilis peahoone, mis on säilinud tänapäevani.
Aastal 1781 omandasid mõisa Fromholdid. Ilmselt rajati just tol ajal mõisa juurde inglise park, mis sai oma nime Hermann Fromholdi lese Dorothea järgi ("Dorotheens Lustwaaldchen" või "Dorotejas līksmi", eesti keeles Dorothea rõõm).
Aastal 1801 ostis mõisa kaupmees Matthias Ulrich Poorten (1732−1812), aga juba aastal 1803 sai mõisa omanikuks Berens von Rautenfeld. Too oli kohaliku politseiringkonna ülem ja nii ei olnud ta rahul, et sügiseti tuleb rahvas mõisa puuvilju ning muud saaki varastama. Aastal 1805 lasi ta Odiņi talu rahval rajada vanuselt teise maja mõisakompleksis – aedniku maja. Aedade valvamine jäi samuti Odiņi talu inimeste hooleks. Tema järel oli aastail 1816–1827 mõisa omanikuks Georg Ludwig Stoppelberg.
Järgmised omanikud olid Pychlaud. Nemad avasid mõisas manufaktuuri, kus valmistati puuvillast ja villast kangast. Nende ajal ehitati peahoone uhkemaks. Aastal 1853 ehitasid nad ka järve äärde uusklassitsistlikus stiilis villa, mille juurde kuulus vahepeal 6,4 hektari suurune omaette maatükk. Jugla järve äärde rajati kai, kust tehti pidude ajal väljasõite Jugla järvele.
Aastal 1845 eraldati Straždumuizast Krēgermuiža mõis. Aastal 1890 müüsid Pychlaud manufaktuuri maha. Pychlaud olid alati olnud pimedate ühingu toetajad ja nii anti mõisa hooned Krēgermuiža mõisa omaniku Johanna Karoline soovil pimedate käsutusse. Peahoone kuulubki pimedate ühingule. Villas asus vahepeal lastekodu, aga tänapäeval asub seal pimedate raamatukogu.
Mõisa park oli rahvale avatud kuni aastani 1920. Siis tuli see paraku vandaalide tõttu sulgeda. XX sajandi teisel poolel ehitati parki mitu korterelamut.
VälislingidRedigeeri
- Sissekanne Riia mõisate saidil (läti keeles)
- Teine sissekanne Riia mõisate saidil (läti keeles)
- Sissekanne Läti mõisate saidil (läti keeles)