Strazdumuiža mõis
Strazdumuiža mõis (läti keeles Strazdumuiža, ka Strazdes muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Jugla asumis. Mõisa vana peahoone asus Pāles ielā 14, uus aga Juglas ielā 14. Saksa keeles oli mõisa nimi Strasdenhof või Strassen Hoff.
Strazdumuiža mõisa on esmamainitud 1528. aastal. Toona said selle omanikeks Thor Avestid, kellele mõis kuulus XVII sajandi keskpaigani. Mõisaomanike nimi mugandus lätlaste ja sakslaste Strazdumuižaks.
Mõisale kuulusid kaks talukohta. Neist vanem on Odiņi talu, mis rajati Jugla järve kaldale 1510. aastal. Talunikud tegelesid kalapüügiga ja müüsid järve ääres peatuvatele Riia elanikele õlut ning piiritust.
1741. aastast kuulus mõis Budbergidele. 1770. aastal ehitas Woldemar Dietrich von Budberg vana peahoone kõrvale uue klassitsistlikus stiilis peahoone, mis on säilinud tänapäevani.
1781. aastal omandasid mõisa Fromholdid. Ilmselt rajati just tol ajal mõisa juurde Inglise park, mis on saanud nime Hermann Fromholdi lese Dorothea järgi (Dorotheens Lustwaaldchen või Dorotejas līksmi, eesti keeles 'Dorothea rõõm').
1801. aastal ostis mõisa kaupmees Matthias Ulrich Poorten (1732−1812), aga juba 1803. aastal sai mõisa omanikuks Berens von Rautenfeld. Too oli kohaliku politseiringkonna ülem ja nii ei olnud ta rahul, et sügiseti tuleb rahvas mõisa puuvilju ning muud saaki varastama. 1805. aastal lasi ta Odiņi talu rahval rajada vanuselt teise maja mõisakompleksis – aedniku maja. Aedade valvamine jäi samuti Odiņi talu inimeste hooleks. Tema järel oli aastail 1816–1827 mõisa omanikuks Georg Ludwig Stoppelberg.
Järgmised omanikud olid Pychlaud. Nemad avasid mõisas manufaktuuri, kus valmistati puuvillast ja villast kangast. Nende ajal ehitati peahoone uhkemaks. 1853. aastal ehitasid nad ka järve äärde uusklassitsistlikus stiilis villa, mille juurde kuulus vahepeal 6,4 hektari suurune omaette maatükk. Jugla järve äärde rajati kai, kust tehti pidude ajal väljasõite Jugla järvele.
1845. aastal eraldati Straždumuizast Krēgermuiža mõis. 1890. aastal müüsid Pychlaud manufaktuuri maha. Pychlaud olid alati olnud pimedate ühingu toetajad ja nii anti mõisa hooned Krēgermuiža mõisa omaniku Johanna Karoline soovil pimedate käsutusse. Peahoone kuulubki pimedate ühingule. Villas asus vahepeal lastekodu, aga tänapäeval asub seal pimedate raamatukogu.
Mõisa park oli rahvale avatud kuni 1920. aastani, kuni see tuli sagenenud rüüstamisjuhtude tõttu sulgeda. XX sajandi teisel poolel ehitati parki mitu korterelamut.
Välislingid
muuda- Sissekanne Riia mõisate veebisaidil (läti keeles)
- Teine sissekanne Riia mõisate veebisaidil (läti keeles)
- Sissekanne Läti mõisate veebisaidil (läti keeles)