Strandmann (aadlisuguvõsa)

Strandmann, ka Strandtmann (vene keeles Штрандман) on Riiast pärit aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Ameerika Ühendriikides.

Strandmanni suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Riias sündinud David Strandmanniga (1630-1693). Tema pojapoeg Gustav Heinrich Strandmann (1704−1778) tõsteti Püha Rooma keisri poolt 8. mail (vkj) 1740 aadliseisusse. Tema kahest pojast põlvnesid suguvõsa vanem ja noorem liin.

Strandmannid rüütelkonna matriklis

Gustav Heinrich von Strandmann (1704−1778) immatrikuleeriti 1750. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 24. veebruaril (vkj) 1827 võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse Otto Karl Friedrich von Strandmann (1789−1840).

Jalaväekindral Gustav Ernst von Strandmann (1742−1803)

Suguvõsa liikmeid

• Gustav Ernst von Strandmann (1742−1803), jalaväekindral, polgu- ja diviisikomandör, Siberi kindralkuberner, mõisaomanik
• Otto Magnus von Strandmann (1746−1827), jalaväekindral, polgukomandör, mõisaomanik
• Krahv Johann Gustav Magnus von Strandmann (1784−1842), kolleegiuminõunik, diplomaat, arheoloog, mõisaomanik
• Karl Gustav von Strandmann (1787−1855), ratsaväekindral, polgu-, brigaadi-, diviisi- ja korpusekomandör
• Konstantin Karl Gustav von Strandmann (1829−1915), ratsaväekindral
• Nikolai von Strandmann (1835−1900), kindralleitnant, Tsarskoje Seloo komandant
• Karl Gustav Eduard von Strandmann (1838−1891), kindralmajor, polgu- ja brigaadikomandör
• Friedrich Magnus Arvid von Strandmann (1858−1926), Liivimaa maanõunik, viimane Liivimaa resideeriv maanõunik, Liivimaa konsistooriumi president, mõisaomanik
• Basil von Strandmann (1873−1963), kammerhärra, õuenõunik, diplomaat

Strandmanni suguvõsa mõisavaldused

Aa mõis. Suguvõsa valduses 1787−1841

Cirsti fideikomissmõis. Strandmannide valduses alates XVIII sajandist

• Eestimaa:
  • Aa (Haakhof) (1787−1807 pandi-, 1807−1841 pärusvaldus), Kiideva (Kiwidepäh) (1786−1802, pandivaldus), Lihula (Schloß Leal) (1802−1810, pandivaldus), Sipa (Sippa) (1802−1810, pandivaldus)
• Grodno kubermang:
  • Hornõ (kuni 1936)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Laanemetsa (Lannemetz) (1858−1862)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Alamõisa (Aahof) (alates 1701, pandi- ja rendivaldus), Cirsti (Zirsten) (1766−1791 ja u 1796−1920, fideikomiss aastast 1842), Krapa (Kroppenhof) (1728−1809), Lautere (Lauternsee) (1904−1920), Litene (Lettin) (alates 1701, pandi- ja rendivaldus), Vāckalni (Teutschenbergen) (1766−1791 ja u 1796−1920, fideikomiss aastast 1842), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (alates 1701, pandi- ja rendivaldus)
• Saaremaa:
  • Kärla (Kergelhof) (oli 1802, rendivaldus), Maasi (Masik) (oli 1802, rendivaldus)

Kirjandus

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 191.
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 450.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 401 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 192-197 [2].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 452-467.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 188.

Välislingid

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust