Space Shuttle'i tahkekütuskiirendi
Space Shuttle'i tahkekütuskiirendi oli esimene tahket kütust kasutanud rakett, mida kasutati mehitatud kosmoselendudel ning kaks kiirendit tootsid Space Shuttle'i missioonidel enamiku esimesel kahel minutil vajaläinud tõukejõust. Pärast kiirendite töö lõppu, need eraldusid ja kukkusid Atlandi ookeani, kust need üles korjati ja taaskasutati.[1]
 | |
| Tootja |
Thiokol hiljem ATK |
|---|---|
| Päritolumaa | Ameerika Ühendriigid |
| Suurus | |
| Pikkus | 45,46 m |
| Läbimõõt | 3,7 m |
| Mass | 590 000 kg |
| Stardiajalugu | |
| Hetkeseis | pole enam kasutuses |
| Esmalend | 12. aprill 1981 |
| Viimane lend | 8. juuli 2011 |
Space Shuttle'i tahkekütuskiirendid olid võimsaimad tahket kütust kasutanud raketid.[2] Üks kiirendi tootis maksimaalselt 13800 kN tõukejõudu ehk kaks korda rohkem kui võimsaim ühe põlemiskambriga rakettmootor Rocketdyne F-1. Kiirendid kaalusid kokku 1 180 000 kg ja moodustasid enamiku Shuttle'i koguraskusest. Kiirendeid tootis esialgu Thiokol, mille hiljem ostis ATK. Esialgu korjas kiirendeid ookeanist üles Pratt & Whitney allüksus USBI ning hiljem võttis kiirendite korje üle United Space Alliance.
Space Shuttle'i programmi vältel kasutati 270 tahkekütuskiirendit ning ookeanist korjati üles kõik peale nelja.[3] Kaks kiirendit hävisid missioonil STS-4, kui langevarjude rikke tõttu kukkusid kiirendid merre ja läksid põhja ning ülejäänud kaks hävitas Challengeri katastroofi ajal ohutusohvitser. Space Shuttle'i programmi viimasel missioonil STS-135 kasutatud kiirendid sisaldasid detaile, mis olid lennanud programmi esimesel missioonil STS-1.[4]
Viited muuda
- ↑ "Space Shuttle Solid Rocket Boosters". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2013. Vaadatud 11. juunil 2019.
- ↑ National Aeronautics and Space Administration (2011). Wings in Orbit: Scientific and Engineering Legacies of the Space Shuttle 1979-2010. Goverment Printing Office. Lk 5.
- ↑ "One year on – Review notes superb performance of STS-135's SRBs". NASA Spaceflight. Vaadatud 11. juunil 2019.
- ↑ "Booster stacking finished for final shuttle flight". Spaceflight Now. Vaadatud 11. juunil 2019.