Ava peamenüü

Sonneberg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa lõunapiiril, Sonnebergi valla keskus.

Sonneberg

Wappen Sonneberg.png

Pindala: 45,44 km² km²
Elanikke: 22 807 (31.12.2008)

Koordinaadid: 50° 21′ N, 11° 10′ E
Sonneberg (Saksamaa)
Sonneberg

sonneberg.de
Sonnebergi raekoda

Sonneberg moodustab koos Baierimaa poolse piiriala ja partnerlinna Neustadt bei Coburg’iga geograafiliselt ja majanduslikult kokkukuuluva linnalise ala. Sonnebergist põhjas algab Thüringeni põlevkivimäestik.

Kuni 19. sajandini oli linn tuntud mänguasjade tootmise poolest. Sonneberg on 1925. aastal avatud Saksa Mänguasjamuuseumi (Deutsches Spielzeugmuseum) asukoht.

Sisukord

GeograafiaRedigeeri

Sonnebergi linn asub orgudes, mis on Oberfrankeni poole suunduvate jõgede Röthen ja Steinach ümber, Tüüringi ürgmetsa lõunanõlvas ning laiub ees asuval Linderi tasandikule ja seega peaaegu Tüüringi-Baieri piirini.

Sonnebergi naabervallad on Steinach, Oberland am Rennsteig, Judenbach, Föritz (alle Landkreis Sonneberg), Mitwitz (Landkreis Kronach), Neustadt bei Coburg (Landkreis Coburg), Mengersgereuth-Hämmern (Landkreis Sonneberg).

LinnaosadRedigeeri

  • Bettelhecken
  • Hönbach
  • Hüttensteinach
  • Köppelsdorf
  • Malmerz
  • Mürschnitz
  • Neufang
  • Oberlind
  • Obere Stadt
  • Steinbach
  • Untere Stadt
  • Unterlind
  • Wehd
  • Wolkenrasen

LinnavalitsusRedigeeri

Linnavalitsuse aadress on Bahnhofsplatz 1, 96515 Sonneberg

Kohalike valimiste järgselt (7. juuni 2009) on Sonnebergi linnavalitsuses järgmised erakonnad:

  • CDU 12 kohta (40,8%)
  • Die Linke 8 kohta (27,5%)
  • SPD 6 kohta (18,6%)
  • FDP 4 kohta (13,1%)

Linnapea on Sibylle Abel (CDU).

Valimistel osales 42,2% elanikest.

SümboolikaRedigeeri

Sonnebergi praegune vapp kinnitati 5. oktoobril 1934. Vapil on kujutatud kuldsel taustal musta lõvi, kellel on punased küüned. Veel on vapil kaks kaheksanurkset tähte. Must lõvi sümboliseerib Sonnebergi üleminekut Meißeni krahvkonda 1353. aastal. Tähed on vapil olnud kõrvalmärkidena 16. sajandist (19. sajandist kuni 1934. aastani puudusid).

Kultuur ja vaatamisväärsusedRedigeeri

Praegune kesklinn on ehitatud pärast seda, kui linn 1840. aastal maha põles. Seetõttu on Sonnebergil ka ainuke 19. sajandist pärinev linnaplaneering Tüüringis. Algne linn asus praegusest kesklinnast kõrgemal, kitsas Rötheni jõe orus. Uue plaani järgi pidi linna keskuseks saama Juttaplats (nimi Jutta von Hennebergi järgi, kes 1349. aastal Sonnebergile linnaõigused andis) linna kiriku lähedal, kuid 1920. aastatel lisandus veel märkimisväärsete ehitistega Bahnhofplats. Seetõttu kaunistab Sonnebergi kesklinna pigem arhitektuur aastatest 1840-1930, mis siiamaani kena suletud üksuse moodustab.

Saksa Mänguasjamuuseumis on umbes 100 000 eksponaati. Muuseumi uusbarokses stiilis hoone valmis 1901. aastal. Esmalt tegutses hoones kunstikool, kus sai õppida mänguasjade valmistamist ja portselanimaali. Alates 1938. aastast kasutatakse hoonet ainuüksi muuseumina.

Lisaks on Sonnebergis ka observatoorium, akvaarium ja koduloomaaed.

Regulaarsed üritused SonnebergisRedigeeri

  • Rahvusvahelised Sonnebergi džässipäevad (november)
  • Sonneberger Vogelschießen (karusselli tuur) (juuli algus)
  • Sonnebergi kõrtsipidu (mitu korda aastas, esinevad kohalikud bändid)
  • Sonneberger Musikmeile
  • Nukuteatripäevad
  • Rahvusvaheline nukufestival (koos Neustadt bei Coburgiga)
  • Linna- ja muuseumipäevad (september)
  • Ettekanded observatooriumis (iga kuu esimene esmaspäev)

VälislingidRedigeeri