Sokratese apoloogia
|
See artikkel räägib Platoni teosest; Xenophoni teose kohta vaata artiklit Sokratese apoloogia (Xenophon) |
"Sokratese apoloogia" on Platoni teos.
Autor esitab selles Sokratese kolm kõnet Ateena kohtus 399 eKr pärast süüdistajate ärakuulamist.
Autentsus muuda
Arvatakse, et tegu on Sokratese kõne kunstiliselt stiliseeritud variandiga, mis aga Sokratese tegelike kõnede sisust palju kõrvale ei kaldu, sest need kõned olid avalikud.
Teksti tõlge muuda
See lehekülg või osa sellest on esitatud Vikitekstidesse teisaldamiseks. Kui lehekülge või vastavat tekstiosa saab entsüklopeediaartikliks toimetada, nii et tegu poleks pelgalt allikteksti koopiaga, siis palun tee seda ja eemalda märkus. Muul juhul kopeeri või impordi autoriõiguse kaitseta või vaba litsentsi all olev tekst Vikitekstidesse, võttes vormindamisel eeskujuks varem sinna lisatud tekste. Vajadusel tuleks kopeerimisel järgida transwiki-protseduuri. |
17a
Kuidas teie peale, Ateena mehed, minu süüdistajad mõjusid, seda ma ei tea; mina igatahes oleksin isegi peaaegu iseennast unustanud, nii veenvalt rääkisid nad. Ja ometi ei kõnelnud nad ju õigupoolest sõnakestki tõtt. Kõige rohkem aga imestasin ühe üle nende valedest, selle üle, et nad ütlesid, et te peate ette vaatama, et te minult haledalt petta ei saaks,
17b
sest olen osav kõneleja. Et nad ei häbenenud, et ma kohe kummutan neid teoga, niipea kui ilmneb, et ma mitte kuidagi pole osav kõneleja, see tundus mulle neist kõige häbematum, kui nad just ei nimeta osavaks kõnelejaks seda, kes räägib tõtt; sest kui nad seda silmas peavad, siis oleksin nõus, et mina olen mitte nende moodi kõnemees. Nemad igatahes, nagu mina ütlen, suurt midagi tõtt ei kõnelnud, teie aga kuulete minult kogu tõe – mitte aga, Zeusi nimel, Ateena mehed, juttu, mis on peenelt fraaside ja sõnadega pikitud nagu nende oma,
17c
ja korda seatud, vaid kuulete asju, mis on öeldud esimeste ettejuhtuvate sõnadega – sest ma usun, et see, mis ma ütlen, on õiglane – ja ärgu keegi teist oodaku midagi muud; sest ei sobiks ju, mehed, selles eas noore mehe kombel kõnesid välja mõeldes teie ette astuda.
Ja tõesti, Ateena mehed, palun ma väga: kui kuulete mind kaitsmas end nendesamade sõnadega, millega ma olen harjunud kõnelema nii turul rahavahetajate laudade juures, kus paljud teist on mind kuulnud, kui ka mujal, mitte
17d
selle pärast imestada ega kisa tõsta. Sest asi on nõnda. Olen praegu esimest korda kohtu ees, seitsekümmend aastat vana; nii et teadmata ja võõrad on mulle siinsed kõnelemisviisid. Nii nagu, kui ma juhtuksin tõesti võõramaalane olema, te annaksite mulle andeks, kui ma kõneleksin selles murdes ja sellel moel,
18a
nagu mind on kasvatatud, palun ma teilt praegu peale selle, õiglaselt, nagu mulle tundub, kõnelemisviisi juures – olgu see siis halvem või parem – vaadata just seda ja pöörata tähelepanu sellele, kas see, mida ma ütlen, on õiglane või mitte; sest see ongi kohtuniku voorus, kõnemehe oma aga tõerääkimine.
Niisiis, õiglane on, et ma kõigepealt kaitsen end, Ateena mehed, esimeste mulle esitatud valesüüdistuste vastu ja esimeste süüdistajate vastu, ning seejärel viimaste valesüüdistuste ja
18b
viimaste süüdistajate vastu. Sest mulle on ilmunud palju süüdistajaid teie ees, kes on kõnelnud juba palju aastaid, ütlemata raasugi tõtt, ja neid ma kardan rohkem kui Anytose lähikondlasi, kuigi ka need on kardetavad; aga nood on kardetavamad, mehed, kes enamikku teist lapsest peale hiilivalt veensid ja süüdistasid mind asjades, milles pole kübetki tõtt, nimelt et on üks tark mees Sokrates, kes on juurelnud taevanähtuste üle ja uurinud maa-aluseid asju ning teeb nõrgema argumendi tugevamaks.
18c
Need, Ateena mehed, kes seda teadet on levitanud, on minu kardetavad süüdistajad; sest kuulajad arvavad, et need, kes neid asju uurivad, ei austa jumalaid.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |