Skandinaavia vesinikumaantee

(Ümber suunatud leheküljelt Skandinaavia Vesiniku Maantee)

Skandinaavia vesinikumaantee (Scandinavian Hydrogen Highway Partnership; SHHP) on võrgustik, mis ühendab kolme Põhjamaa kohalikud vesinikutanklate taristute projektid: Denmark Hydrogen Link Projecti Taanis, Norway HyNor Projecti Norras ja Sweden's HyFuture Projecti Rootsis.[viide?]

Projekti alustati 2006. aastal sihiga saada esimeseks piirkonnaks, mis on kaetud vesinikutanklate võrgustikuga.[viide?]

EesmärgidRedigeeri

Projekti eesmärk on kiirendada vesinikkütustele üleminekut Põhjamaades ning luua keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum ühiskond. Projekti abil ühendatakse Norra, Rootsi ja Taani huvitatud osapoolte tegevus, et vältida üksiküritajate killustumist ning suurendada projekti efektiivsust. See on esimene vesinikkütuste taristute arendamisega tegelev kommertsettevõte Euroopas.[viide?]

Püütakse saavutada, et aastatel 2012–2015 oleks teedel 100 bussi, 500 autot ja 500 muud sõidukit, mis kasutaksid kütusena vesinikku. Selle toetamiseks plaanitakse aastaks 2015 tööle panna 45 vesinikutanklat.[viide?]

TankimisjaamadRedigeeri

2011. aasta aprilli seisuga on valmis ehitatud ja töötavad seitse vesinikutanklat, nendest kaks on Taanis, üks Rootsis ja neli Norras. Planeerimis- või ehitusjärgus on veel üheksa tanklat.[viide?]

SõidukidRedigeeri

Teel vesinikumaantee plaani täiemahuliseks täitmiseks on hetkel veel mitmeid takistusi. Suurimaks neist on probleem, mil moel hankida piisavalt suur hulk vesinikul liikuvaid autosid. Üleminekuetapil peetakse oluliseks kasutada sõidukeid, millel on nii vesinikul töötav jõuajam kui ka traditsiooniline sisepõlemismootor. Vesinikmootoritega autode kiiremal levikul on põhitakistuseks hind, mis on märgatavalt kõrgem kui sisepõlemismootoriga autodel ja elektriautodel. General Motorsi juhatuse esimehe Fritz Hendersoni sõnul ulatub hinnavahe kuni 10 korrani, vesinikautode kahjuks – seda General Motorsi mudelite Sequel ja Volt näitel, mis vastavalt töötavad vesiniku- ja elektrimootoriga, kusjuures esimese turuhind jääb 400 000 dollari suurusjärku, Volt aga maksab umbes 40 000 dollarit.[viide?]

Edasised plaanidRedigeeri

Järgmiste sammudena plaanitakse tanklate ehitamist suuremate linnade, sealhulgas Malmö, Oslo ja Kopenhaageni lähedale ning suuremate magistraalteede äärde. Uued tanklad ühtivad täielikult uue standardiga SAE J2601 ning ka olemasolevad jaamad viiakse sellele standardile üle.[viide?]

Norras ja Taanis on riiklik plaan, mille kohaselt peaks aastaks 2015 85% linnasisesest liiklusest moodustama elektri ja vesiniku jõul liikuvad sõidukid. Ka teistes Skandinaavia riikides valmistutakse üleminekuks fossiilkütustel töötavatelt sõidukitelt elektri- ja vesinikupõhistele.[viide?]

VälislingidRedigeeri