Skaņkalne vald
Skaņkalne vald (läti keeles Skaņkalnes pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazsalaca linnaga, Mazsalaca, Ramata ja Vecate vallaga ning Limbaži piirkonna Braslava, Staicele ja Aloja vallaga.
| Skaņkalne vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Skaņkalnes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 112,1 km² | |
Elanikke: 562 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5 in/km² | |
| Keskus: Mazsalaca | |
 |
Valla pindala on 112 km². 2010. aasta seisuga elas seal 819 inimest.[2] Valla keskus on Mazsalaca linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu, vallavalitsuse ülesandeid täidab Mazsalaca piirkonna administratsioon.[3]
AjaluguRedigeeri
Valla aladele jäävad kahe endise mõisa - Skulberģi ja Jaunate - hoonetekompleksid. 19. sajandil asusid valla territooriumil Skulberģa ja Jaunate vallad. 20. sajandi alguses need vallad ühendati.[4] Aastal 1925 sai Skulberģa vald uue nime Skaņkalne vald. Aastal 1935 oli valla pindala 128,3 km². Aastal 1945 jagati vald Skaņkalne ja Jaunciemsi külanõukogudeks, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1954 liideti Jaunciemsi külanõukogu Skaņkalne külanõukoguga. 1990. aastal moodustati külanõukogust Skaņkalne vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Mazsalaca piirkonda.
LoodusRedigeeri
Vald jääb Salatsi jõe kallastele. Piirkond on ajalooline liivlaste asuala, vanal liivlaste linnamäel asub tänapäeval vabaõhulava. Valda jäävad mitmed liivakivipaljandid, allikad ja koopad. Neist üks tuntumaid on Skaņais kalns ehk tõlkes Kajakalju, mis tänu oma kujule kas siis võimendab kaja või suunab seda mujale.[6]
Kaitstavad objektidRedigeeri
Riikliku kaitse all on vallas asuvad Skaņkalne ja Vikšēni linnamäed.[7] Kohaliku kaitse all on Ohvrikoopa hiiepaik, Rūnase ristikivi ja Jaunvīkšēni muinaskalmed.[8]
Looduskaitse all on Lejasjēņi tamm, Lejasmeirēni tamm, Grobi tammed, Skudrase elupuu, Lasiņi kask, Vīkšēni saared, Piemiņa tamm, Gudzoni koobas, Veclaņģi vaher, Skaņaiskalnsi paljandi piirkond, Eglājise tamm, Rantiņi tamm, Lehmakoobas (Govs ala) ja allikas, Bezdelīgi paljand ja koopad ning Dzelveskalnsi paljand ja koopad. Lisaks on vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla põhjaosa jääb Salatsi oru loodusparki.[9]
AsustusRedigeeri
Aastal 2011 elas vallas 665 lätlast, 36 venelast, 15 valgevenelast, 7 ukrainlast, 4 poolakat ja 2 leedulast.[10]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Dzintari | mazciems | 32 (2000) |
| Jaunate | mazciems | 28 (2007) |
| Ķurbēni | mazciems | 21 (2007) |
| Skaņkalne | vidējciems | 250 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
ViitedRedigeeri
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ http://old.mazsalaca.lv/lv/novads/skankalnes-pagasts/iestades
- ↑ M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. gadā
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
