Skaņkalne vald

Skaņkalne vald (läti keeles Skaņkalnes pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazsalaca linnaga, Mazsalaca, Ramata ja Vecate vallaga ning Limbaži piirkonna Braslava, Staicele ja Aloja vallaga.

Skaņkalne vald

läti Skaņkalnes pagasts

Pindala: 112,1 km²
Elanikke: 553 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,9 in/km²
Keskus: Mazsalaca

Valla pindala on 112 km². 2010. aasta seisuga elas seal 819 inimest.[2] Valla keskus on Mazsalaca linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu, vallavalitsuse ülesandeid täidab Mazsalaca piirkonna administratsioon.[3]

Ajalugu muuda

Valla aladele jäävad kahe endise mõisa – Skulberģi ja Jaunate – hoonetekompleksid. 19. sajandil asusid valla territooriumil Skulberģa ja Jaunate vallad. 20. sajandi alguses need vallad ühendati.[4] Aastal 1925 sai Skulberģa vald uue nime Skaņkalne vald. Aastal 1935 oli valla pindala 128,3 km². Aastal 1945 jagati vald Skaņkalne ja Jaunciemsi külanõukoguks, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1954 liideti Jaunciemsi külanõukogu Skaņkalne külanõukoguga. 1990. aastal moodustati külanõukogust Skaņkalne vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Mazsalaca piirkonda.

Loodus muuda

 
Enģeļu klints

Vald jääb Salatsi jõe kallastele. Piirkond on ajalooline liivlaste asuala, vanal liivlaste linnamäel asub tänapäeval vabaõhulava. Valda jäävad mitmed liivakivipaljandid, allikad ja koopad. Neist üks tuntumaid on Skaņais kalns ehk tõlkes Kajakalju, mis tänu oma kujule kas siis võimendab kaja või suunab seda mujale.[6]

Vald asub Tālava madaliku Burtnieki tasandikul, idaosas ka Metsepole tasandikul. Reljeef on mõõdukalt lainjas. Valla kõrgeim koht asub selle lõunaosas ja ulatub 67 m üle merepinna. Maavaradest leidub seal turvast ja savi, vähesel määral ka liiva ja kruusa. Metsade all on 61 % valla maadest.[7]

Kaitstavad objektid muuda

Riikliku kaitse all on vallas asuv Skaņkalne (Kolberga) linnaägi. Regionaalse kaitse all on Rūnase ristikivi, Jaunvīkšēni muinaskalmed ja Vikšēni linnamägi. Kohaliku kaitse all on Ohvrikoopa hiiepaik.[8]

Looduskaitse all on Lejasjēņi tamm, Lejasmeirēni tamm, Grobi tammed, Skudrase elupuu, Lasiņi kask, Vīkšēni saared, Piemiņa tamm, Gudzoni koobas, Veclaņģi vaher, Skaņaiskalnsi paljandi piirkond, Eglājise tamm, Rantiņi tamm, Lehmakoobas (Govs ala) ja allikas, Bezdelīgi paljand ja koopad ning Dzelveskalnsi paljand ja koopad. Lisaks on vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla põhjaosa jääb Salatsi oru loodusparki.[9]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 665 lätlast, 36 venelast, 15 valgevenelast, 7 ukrainlast, 4 poolakat ja 2 leedulast.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Dzintari mazciems 32 (2000)
Jaunate mazciems 28 (2007)
Ķurbēni mazciems 21 (2007)
Skaņkalne vidējciems 244 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 17. novembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. gadā
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Latvijas dabas pieminekļi
  7. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 380-381 lk.
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda