Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed. Sisenõrenäärmete ülesandeks on eritada verre teiste elundite talitlust olulisel määral mõjutavaid aineid, näiteks hormoone.

Sisenõrenäärmed ja nende produtseeritavad hormoonid moodustavad endokriinsüsteemi.

Inimkeha suurimaks endokriinelundiks on vere- ja lümfisoonte ja südame sisepinda kattev endoteel. Tuntuimad sisenõrenäärmed on hüpofüüs, pankreas, sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel), kilpnääre jt.

Sisenõrenäärmetega seotud haigusi uurib meditsiini haru endokrinoloogia.

Termin

Sisenõrenäärmete sünonüümidena kasutatakse erialakirjanduses ka termineid endokriinnäärmed, sisesekretsiooninäärmed, sisenõristusnäärmed ja endokriinorganid.

Endokriinnääre on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Välislingid

• Sissekanne Terminologia Histologicas, H2.00.02.0.03072: Glandula endocrina. Endokriinnääre
• Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 265, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.