Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad juhata näärmed. Sisesekretoorsete näärmete ülesandeks on eritada verre teiste elundite talitlust olulisel määral mõjustavaid aineid, näiteks hormoone.[1]
Sisenõrenäärmed ja nende produtseeritavad hormoonid moodustavad endokriinsüsteemi.
Inimkeha suurimaks endokriinorganiks on vere- ja lümfisoonte ja südame sisepinda kattev endoteel. Tuntuimad sisenõrenäärmed on hüpofüüs, pankreas, sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel), kilpnääre jt.
Sisenõrenäärmetega seotud haigusi uurib meditsiini haru endokrinoloogia.
TerminRedigeeri
Sisesekretoorsete näärmete sünonüümidena kasutatakse erialakirjanduses ka termineid endokriinnäärmed, sisesekretsiooninäärmed, sisenõristusnäärmed ja endokriinorganid.
Endokriinnääre on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 705:2004.
VälislingidRedigeeri
- Sissekanne Terminologia Histologica-s, H2.00.02.0.03072: Glandula endocrina. Endokriinnääre
- Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 265, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.