Siris

George Berkeley raamat
 See artikkel räägib George Berkeley teosest; nime Siris teiste kasutuste kohta vaata artiklit Siris (täpsustus).

"Siris, filosoofiline ahelmõtisklus tõrvavee voorustest" ("Siris, a chain of philosophical reflections and inquiries, concerning the virtues of tar-water") on angloiiri filosoofi George Berkeley 1744. aastal ilmunud filosoofiline raamat.

Berkeley viimane suurem teos "Siris" sai nime Niiluse jõe väidetava antiikaegse nime Siris järgi, mis Berkeley arvates tähendas vanakreeka keeles ahelat. Berkeley raamatus, mis algab tõrvavee kui ravivahendi tutvustamise ja propageerimisega ning jätkub selle toimemehhanismi selgitusega, seostub ahelaga kõige maailmas oleva gradatsioon, mida traditsiooniliselt on nimetatud Olemise Suureks Ahelaks. Arutledes mitmesuguste teemade üle teaduses, filosoofias ja teoloogias, kirjeldab Berkeley nende kõigi vahelisi seoseid. Teose üks läbivaid teemasid on kogu universumis toimiv tule- või eetrivaim, kelle üks praktilisi ilminguid oli Berkeley hinnangul ka tõrvavees avalduv ravitoime.

Ilmumise järel oli "Siris" ülimalt populaarne: aasta jooksul ilmus sellest vähemalt viis trükki ja 18. sajandil tõlgiti see mitmetesse Euroopa keeltesse prantsusest rootsi ja poolani, samuti avaldati sellest arvukalt lühikokkuvõtteid. Enamik tõlkeid ja ümberjutustusi keskendus aga just tõrvaveele kui universaalravimile ehk panatseale, mida Berkeley soovitas kasutada väga erinevate haiguste vastu ning ka alkoholi tervisliku aseainena. Ehkki professionaalsed arstid olid Berkeley teooria suhtes kriitilised, tekitas raamat laialdase tõrvavee buumi mitte üksnes tema kodukandis Iirimaal, kus kaasaegsete sõnul "ei müüdud apteekides enam muud kui üksipäini tõrvavett", vaid kogu Euroopas. Berkeley ise oli enda teatel tutvunud tõrvavee raviomadustega Ameerikas elades, kus seda kasutasid indiaanlased.[1]

Eklektilisuse ja ekstsentrilisuse tõttu jäi "Siris" Berkeley filosoofiliste ja matemaatiliste teoste kõrval siiski pikemaks ajaks varju. Halvustavalt on seda iseloomustatud isegi Berkeley teoste mitmes klassikalises väljaandes kuni 1950. aastateni. Teadusloolistes ja filosoofilistes käsitlustes hakati selle vastu taas huvi tundma alles 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval pakub "Siris" filosoofidele huvi mitmes valdkonnas, eelkõige epistemoloogia ja keelefilosoofia kontekstis.[2]

Berkeley "Sirisest" pärineb ka inglise luuletaja William Cowperi sulest tuntuks saanud iseloomustus tee kui joogi kohta, mis "rõõmustab, kuid ei tee purju" ("The Task", 1785). Cowper kasutas aga fraasi, millega Berkeley kirjeldas tõrvavett: "[Tõrvavesi] on loomult nii mahe ja healoomuline ja inimese konstitutsioonile vastav, et see soojendab kuumutamata, rõõmustab purju tegemata." (Paragrahv 217.)

"Sirises" alustatud tõrvaveepropagandat jätkas Berkeley hilisemas teoses "Edasisi mõtteid tõrvaveest" ("Further Thoughts on Tar-water", 1752).

Viited muuda

  1. Lisa Downing "George Berkeley", The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2013 Edition), Edward N. Zalta (ed.)
  2. Turbayne, Colin, ed. (1982). Berkeley: critical and interpretive essays. Minneapolis, MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-1065-5.

Kirjandus muuda

  • Arthur David Ritchie "George Berkeley's Siris, the philosophy of the great chain of being and the alchemical theory", 1954

Välislingid muuda

  • George Berkeley "Siris", Google Books