Sirgjoonejooks
Sirgjoonejooks ehk otsejooks on jooksuspordi ala, milles kaardil sirgjoone moodustav distants läbitakse maastikul. Võistlusspordina harrastades on eesmärk läbida võimalikult pikk distants sirgjoonest kõrvale kaldumata.
Jooksuala maailmarekord kuulub Timmo Tammemäele ja Sander Linnusele, kes 17. aprillil 2021 läbisid 58,2 kilomeetri pikkuse sirgjoone Suurupist Järvamaale.[1][2] Eesti rekordit hoiab Alexander Khalyapin 136,3 kilomeetriga.[3]
Reeglid muuda
Sportlase ülesandeks on läbida distantsi maastikul kujuteldavat sirgjoont pidi nii, et joonest ei kalduta kõrvale rohkem kui 100 meetrit, mistõttu võib nimetada ala ka koridorijooksuks. Maailmarekordi katsel võib kasutada üksnes kompassi ja kaarti, Eesti meistrivõistlustel on olnud GPS-seadmete kasutamine lubatud ja võib liikuda ka mööda teid.[4]
Ajalugu muuda
Spordiala on tekkinud kunsti ja spordi vastastikuses dialoogis, selle ajalugu võib seostada 2011. aastal nelja matkaja avaliku katsega minna sirgjoont pidi Tallinnast Tartusse. Võistlusspordina on sirgjoonejooksu hakatud Eestis harrastama COVID-19 karantiini ja piirangute tingimustes, esimene maailmarekord oli registreeritud 18. novembril 2017 Rootsis, kus Martin Regborn, Viktor Larsson ja Jakob Wallenhammar läbisid 31,7 kilomeetrit.[5][2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Janek Oblikas (18. aprill 2021). "Timmo Tammemäe ja Sander Linnus püstitasid ebatavalisel jooksualal uue maailma tippmargi". Marathon100. Vaadatud 18. aprill 2021.
- ↑ 2,0 2,1 Petteri Jokela (28. aprill 2020). "Eesti Meistrivõistlused Sirgjoonejooksus 2020". ultrajuoksu.fi. Vaadatud 18. aprill 2021.
- ↑ "Suur Igavesti Kestev Sirgjoonejooksuedetabel". Vaadatud 19. aprill 2021.
- ↑ Liisi Alamaa (7. mai 2020). "111 kilomeetrit sirgjoonejooksu läbi Eestimaa: loovus, valu ja mentaalne äng". Rahvusringhääling. Vaadatud 18. aprill 2021.
- ↑ Reigo Kimmel (26. aprill 2020). "Kas sirgjoon on kunst?". Vaadatud 18. aprill 2021.