Sineus

Sineus oli varjaag, kes kutsuti Nestori kroonika andmetel 859. aastal idaslaavlasi (hilisemat Kiievi-Venet) valitsema.

Ta asus Belozerskisse ja valitses oletatavalt valdusi praeguse Venemaa, Eesti ja Läti aladel. Truvor suri kroonika andmetel mõni aasta hiljem (umbes 862) järeltulijateta ning tema valdused päris temaga üheaegselt idaslaavlaste juurde kutsutud varjaag, Sineuse sugulane Rjurik.

Võimalik, et Sineust polnud ajaloolise isikuna olemas, vaid tema nimi oli tuletatud vanarootsikeelsest väljendist "tema kodakondsed" (sine hus). Vene kroonikakirjutajad mungad võisid seda aga vääriti tõlgendada ja kirja panna nimena. Sama kahtlus kehtib ka teise varjaagi Truvori kohta (trú vor 'meie ustav').

Arheoloogiliste leidude põhjal on arvatud, et Sineuse residentsiks võis olla pigem Pihkva kui Belozersk.

Sineuse olemasolu kaheldavusest hoolimata on ta Vene ajaloolises traditsioonis saanud olulise koha ning Irboska muinaslinnust nimetatakse tihti Truvori linnuseks. Selle lähedal asuvat suurt kiviristi kutsutakse Truvori ristiks, ehkki see pärineb 14.–16. sajandist ja muinasskandinaavlasest Truvor oli pagan.