Ava peamenüü

Sindi kalevivabrik

(Ümber suunatud leheküljelt Sindi tekstiilivabrik)
Sindi kalevivabriku hoonete varemed 2016. aastal

Sindi kalevivabrik oli Sindis tegutsenud tekstiilitööstusettevõte; tegutsemise ajal Venemaa keisririigi juhtivaid kalevitööstusettevõtteid.[1]

Vabriku rajas Johann Christoph Wöhrmann. Vabriku ehitamist alustati 1833. aastal ning tootmist alustas see aastal 1834. 1840. aastatel suurenes vabriku toodangu maht, kuna kasutusele võeti mehaanilised ketrusmasinad ning täiustati vanutamist ja viimistlust. Sindi vabrik oli toona juhtivaid kalevitööstusi terves Vene impeeriumis.[1]

Vabriku tegevus oli kõrgpunktis 1870. aastate lõpus. Aastal 1879 ostis vabriku ära Moskva suurkaupmees W. Aue.[1]

1882. aastal korraldati ettevõte ümber aktsiaseltsiks Sindi Kalevimanufaktuuri Ühisus. 1928 sai ettevõtte uueks nimeks Sindi Tekstiilivabrikute Ühisus. Eesti NSV ajal kandis vabrik nime Sindi 1. Detsembri nimeline Tekstiilivabrik.[1]

I maailmasõja ajal sai vabrik mundrikalevi tootmisest suuri kasumeid, transpordiolusid parandas 1915. aastal valminud Valga-Pärnu raudtee Sindi haru. 1916. aastal ületas tööliste arv vabrikus 1000 piiri. 1917. aastal sügisel suleti vabrik seoses okupatsiooniohuga. 1918. aastal, Saksa okupatsiooni ajal, profileerus tehas ümber tisleriliimi, äädikhappe, sooda, masinaõli jms tootmisele ning toornahkade ja linaseemnete töötlemisele. 1918. aastal lõpul õnnestus kalevitootmine uuesti käivitada.[1]

Tehas töötas vee jõul. Selleks ehitati Pärnu jõele pais ja kanal. Algne pais hävis 1919. aasta suurvee ajal ja see taastati 1922. aastal varasemast suuremana.[2]

1993 kuulutati välja vabriku pankrot, ehkki tööd jätkas vabrik 1994. aasta sügiseni.[1]

ArhitektuurRedigeeri

Vabriku peahoone on W-kujulise põhiplaaniga, keskosas 5-, tiibadel 3-korruseline. See on tellisseintega hoone, mis oli algselt puitvahelagedega ning mida toetati keskelt tsehhe kaheks lööviks jaganud puitpostidega. Suurte ümberehituste käigus 20. sajandi vahetusel asendati enamik puitvahelagesid malmpostidele toetuvate raudtaladel tellisvõlvlagedega, mis on siiani osaliselt säilinud. 1903 ehitati peahoonele kõrge betoonist veetorn, 1904 valmis puuvillavabrik.[2]

Tööliste arvRedigeeri

  • 1900 – u 1200
  • 1917 – 900[3]
  • 1919 – 889[3]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri