Silvia Airik-Priuhka
Silvia Airik-Priuhka (25. jaanuar 1926 Tallinn – 11. veebruar 2014 Stockholm) oli eesti luuletõlkija ja kirjanik.
Eluloolist muuda
Silvia Airik lõpetas 1944. aastal Elfriede Lenderi Eragümnaasiumi ja põgenes samal aastal Soome kaudu Rootsi. Et ta vanemad jäid Eestisse, leidis ta Rootsis kasuvanemad – konsuli ja laevamaakleri Nils-Axel Brolini ja ta abikaasa Daisy. 1949. aastal abiellus insener Arnold (Harri) Priuhkaga ning neil sündis tütar Marika. Silvia Airik-Priuhka töötas raamatupidajana ning seejärel andis inglise ja saksa keele tunde. 1987. aastal pälvis Underi ja Adsoni Mälestusfondi stipendiumi.[1][2]
Teoseid muuda
Tõlkeid muuda
- Marie Under. Himlafjärd. Stockholm, 1963
- Marie Under. Eftersken. Stocklholm, 1988. ISBN 9179702287
- Laulan oma rootsi laulu. Tallinn, 2006
- Marie Under. En stjärna föll. Tallinn, 2007. ISBN 9789949153350
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ Paul Laan. In Memoriam Silvia Airik-Priuhka. Eesti Päevaleht (Rootsi), 19. märts 2014
- ↑ http://www.looming.ee/2014/05/in-memoriam-silvia-airik-priuhka-25-i-1926-11-ii-2014/
- ↑ http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=4536