Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Siin on Siioni prioraadi väidetavate suurmeistrite nimekirjad
Siioni prioraati olevat juhtinud suurmeistrid või nautonnierid. Järgnev nimekiri on tuletatud 1967. aastal Pierre Plantardi poolt pseudonüümi "Philippe Toscan du Plantier" all koostatud Henri Lobineau salatoimikutest.
Ka selle nimekirja viimane isik Jean Cocteau on valitud pärast tema surma. Paljude nimekirja valitud inimeste ühiseks jooneks näib olevat alkeemiahuvi või ketserlus.
- Jean de Gisors (1188–1220)
- Marie de Saint-Clair (1220–1266)
- Guillaume de Gisors (1266–1307)
- Edouard de Bar (1307–1336)
- Jeanne de Bar (1336–1351)
- Jean de Saint-Clair (1351–1366)
- Blanche d'Evreux (1366–1398)
- Nicolas Flamel (1398–1418)
- Rene d'Anjou (1418–1480)
- Yolande de Bar (1480–1483)
- Sandro Botticelli (1483–1510)
- Leonardo da Vinci (1510–1519)
- Charles III, Bourboni hertsog (1519–1527)
- Ferdinando Gonzaga (1527–1575)
- Louis de Nevers (1575–1595)
- Robert Fludd (1595–1637)
- Johann Valentin Andrea (1637–1654)
- Robert Boyle (1654–1691)
- Isaac Newton (1691–1727)
- Charles Radclyffe (1727–1746)
- Charles Alexander, Lotringi prints (1746–1780)
- Ertshertsog Maximilian Franz (1780–1801)
- Charles Nodier (1801–1844)
- Victor Hugo (1844–1885)
- Claude Debussy (1885–1918)
- Jean Cocteau (1918–1963)
Ühes hilisemas dokumendis pealkirjaga Le Cercle d'Ulysse nimetatakse järgmise suurmeistrina pärast Cocteau surma tuntud traditsionalistlikku katoliiklast Francois Ducaud-Bourget'd. Hiljem nimetas Plantard iseennast suurmeistriks.
Kui Prantsusmaa uurijad ja autorid paljastasid, et salatoimikud on võltsing, hoidis Plantard madalat profiili, kuid pidi valetõendite esitamise uurimise käigus tunnistama politseile, et ülaltoodud loetelu oli pettus. Aastal 1989 üritas ta oma lugu taaselustada, avaldades teise suurmeistrite nimekirja. Seda nimekirja, milles loetleti ka selleks ajaks surnud Roger Patrice Pelat'd ja Plantardi enda noort poega Thomast, ei tohi ajada segamini esimese loeteluga. Alates 1989. aastast üritas Plantard end esimesest, prioraadi vanema ja diskrediteeritud versiooni juurde kuulunud nimekirjast, distantseerida.
Teine suurmeistrite nimekiri ilmus prioraadi ajakirja Vaincre 3. numbri 22. leheküljel 1989. aasta septembris.
- Jean-Tim Negri d'Albes (1681–1703)
- François d'Hautpoul (1703–1726)
- André Hercule de Rosset (1726–1766)
- Prince Charles Alexander of Lorraine (1766–1780)
- Archduke Maximilian Franz of Austria (1780–1801)
- Charles Nodier (1801–1844)
- Victor Hugo (1844–1885)
- Claude Debussy (1885–1918)
- Jean Cocteau (1918–1963)
- François Balphangon (1963–1969)
- John Drick (1969–1981)
- Pierre Plantard de Saint-Clair (1981)
- Philippe de Chérisey (1984–1985)
- Patrice Pelat (1985–1989)
- Pierre Plantard de Saint-Clair (1989)
- Thomas Plantard de Saint-Clair (1989)