Siina Üksküla
eesti näitleja
Siina Üksküla (aastani 1959 Zinaida Ignatenko; sündinud 16. juunil 1938 Luiskovitsõ (soome keeles Luiskenitsa) külas Jelizavetino külanõukogus Krasnogvardeiski rajoonis Leningradi oblastis) on eesti näitleja.
Ta on õppinud aastatel 1952–1954 Viljandi Pioneeride Maja balletiringis ja õpetanud samas aastatel 1954–1957. 1957. aastal lõpetas ta Viljandi Töölisnoorte Keskkooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri I lennu.
Ta on töötanud aastatel 1961–1967 Rakvere Teatris ja aastatel 1967–2000 Endla teatris.[1]
Ta on alates 1963. aastast Eesti Teatriliidu liige.
Rolle
muuda- 1961 Jan Otčenášek "Romeo, Julia ja pimedus", Ester
- 1962 Jan Masevitš "Barba", Barba
- 1964 Shakespeare "Kaheteistkümnes öö", Maria
- 1964 William Saroyan "Hei, on seal keegi", tütarlaps
- 1965 Bertolt Brecht "Hea inimene Sezuanist", Shen Te ja Shui Ta
- 1965 Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints", Väike prints
- 1966 Tennessee Williams "Klaasist loomaaed", Laura Wingfield
- 1968 Jiří Brdečka, Vlastimil Hála "Limonaadi Joe", Tornaado Lou
- 1969 John Patrick "Kummaline missis Savage", Florena
- 1971 Mitch Leigh "Mees La Manchast", Aldonza/Dulcinea
- 1973 Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais "Pöörane päev ehk Figaro pulm", Cherubin
- 1974 Jerry Herman "Hallo, Dolly!", Dolly Gallagher Levi
- 1975 Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper", Mülka-Jenny
- 1977 Rudolfs Blaumanis "Rätsepad Sillamatsil", Antoonia
- 1978 Jean Cocteau "Inimese hääl", naine
- 1979 Maria Jotuni "Kuldvasikas", Eedit
- 1983 August Strindberg "Võlausaldajad", Tekla
- 1984 Mati Unt "Vaimude tund Jannseni tänaval", Koidula
- 1987 Eduardo de Filippo "Filumena Marturano", Filumena Marturano
- 1987 Hella Wuolijoki "Niskamäe noorperenaine", Loviisa Niskamägi
- 1989 Henrik Ibsen "John Gabriel Borkman", Ella
- 1990 Tennessee Williams „Orpheus allilmas", Vee Talbot
- 1992 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised", Niskamäe vanaperenaine
- 1992 Hugo Raudsepp "Demobiliseeritud perekonnaisa", Helene
- 1994 Raivo Adlas "Usutluste tund Rüütli tänaval", Elsbet Parek
- 1994 Selma Lagerlöf "Gösta Berlingi saaga", Majoriproua
- 1997 Terrence McNally „Maria Callase meistrikursus“ Maria Callas
- 1998 Molière "Kodanlasest aadlimees", Dorimène
- 1999 Kristina Lugni "Öö on mu õitseaeg", Bricken
- 2000 A. H. Tammsaare/Peeter Tammearu "Elu ja armastus"
- 2002 Aleksandr Ostrovski "Kaasavaratu", Harita Ignatjevna Ogudalova
- 2006 August Kitzberg "Kauka jumal", Anu
- 2007 August Gailit/Margus Kasterpalu "Karge meri", Meedla
Filmirollid
muuda- 1966 "Ühe suve akvarellid" telefilm, ema laua ääres
- 1968 "Libahunt" mängufilm, Tiina ema
- 1969 "Gladiaator" mängufilm
- 1998–1999 "Õnne 13" teleseriaal, Arina[2]
Tunnustus
muuda- 1979 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1998 Pärnumaa vapimärk (Pärnu teater Endla näitleja)
- 2006 Eesti Näitlejate Liidu auliige[3]
Isiklikku
muudaTa oli abielus näitleja Aarne Ükskülaga. Nende poja Sander Üksküla[4] lapsed on näitlejad Sandra Uusberg ja Kristjan Üksküla.
Viited
muuda- ↑ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3955/
- ↑ EEsti filmi andmebaas.
- ↑ Auliikmed. Eesti Näitlejate Liit.
- ↑ Jüri Aarma. Aarne Üksküla poeg: isa jäädvustas mu lapsepõlve makilindile. Maaleht 14.09.2017
Välislingid
muuda- Siina Üksküla foto, Rakvere Teater. Virumaa Muuseumid.
- NÄITLEJATUND. Siina Üksküla. ERR. Arhiiv. 15.06.1988.
- Päevatee. Päevatee suvekülaline. Siina Üksküla. 16.06.2018.
- Siina Üksküla: mitte ainult president, vaid kogu publik laulis mulle sünnipäevaks. Õhtuleht, 19. juuni 2018.
- Siina Üksküla. IMDb.