Sibu saar
Sibu saar (malai keeles Pulau Sibu) on saar Malaisias, Johori osariigis. Saar asub riigi pealinnast Kuala Lumpurist 280 km idas, Lõuna-Hiina meres. Sibu saar on 1993. aastast Iskanderi merepargi osa.[1]
Geograafia
muudaSaar asub kobarsaarestikus, kuhu kuuluvad saared nimega Sibu Besar, Sibu Tengah, Sibu Kukus ja Sibu Hujung. Sibu saare on umbes 6 km pikk ja 1 km lai ning suures osas kaetud troopilise taimestikuga.[2] Saare põhjakülg on kaljune, idaküljel on neli peamist liivaranda.[3] Saar koosneb enamasti tuhaliste omadustega püroklastilistest kivimitest.[4] Saarele pääseb ainult parvlaevaga Mersingi linnas asuvast Tanjong Lemani sadamast. [2]
Sibu lõunapoolses otsas asub väike Kampong Duku kaluriküla, kus elab alla saja inimese (umbes 40 perekonda).[5]
Peamised vaba aja veetmise võimalused saarel on veespordialad, nagu snorgeldamine ja sukeldumine, kuna seal leidub arvukalt korallriffe. Enamik rannakuurorte asub peasaare idaküljel.[6]
Ajalugu
muudaSaare nime päritolu üle käib arutelu. Kohalikud usuvad, et nimi tuleb "Sibu Sibu" nimelistest kiilidest, kes elutsevad saare mangroovimetsades ja vanades jõesängides. Samas viitavad keeleteadlased, et nimi võib pärineda ibanikeelsest sõnast „Buah Sibau“, mis tähistab litši või rambutanile sarnanevat vilja.[7]
Sibu saar on olnud sajandite jooksul eri kultuuride sulam, kus siiani on näha Bugi, Orang Seletari ja Dayaki hõimude kultuurilisi mõjutusi. Malaisias nimetatakse aga kõiki merest elatunud kultuure üldnimetusega Orang Laut ehk „mereinimesed“.[7]
Ajalooliselt on mereinimestel Srivijaya impeeriumis ja Johori sultanaadis olnud oluline roll. Nad seilasid merel, elatudes peamiselt kalapüügist ja kaubandusest. Nende juhid said sageli kohalike valitsejate poolt prestiižseid tiitleid, kuna nad suunasid merel sõitvaid kaupmehi sadamatesse ja aitasid sellega piirkonna majandusele kaasa. Just tänu Orang Laut 'i rahvastele on Mersing ja Kuantan tänapäeval olulised sadamalinnad.[7]
Viited
muuda- ↑ "An Amalgamated History of Pulau Sibu Besar" (PDF). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
- ↑ 2,0 2,1 "Pulau Sibu (Sibu Island)". Attractions in Malaysia. Vaadatud 31. mail 2018.
- ↑ Teja (4. märts 2018). "Is Pulau Sibu the Most Ecologically Unique Malaysian Island?". Teja on the Horizon (Briti inglise). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
- ↑ bin Roselee, Muhammad Hatta (2014). "Petrology and Geochemistry of the Teluk Ramunia Volcanics, Southeastern Johor, Peninsular Malaysia; Implication for Middle Triassic Tectonic" (PDF). University of Malaya. Vaadatud 31. mail 2018.
- ↑ "Other Activities – Rimba Resort – Welcome to Rimba Resort, Sibu Island, Malaysia" (Ameerika inglise). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
- ↑ Teja (4. märts 2018). "Is Pulau Sibu the Most Ecologically Unique Malaysian Island?". Teja on the Horizon (Briti inglise). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "An Amalgamated History of Pulau Sibu Besar" (PDF). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
Välislingid
muuda