Sekundaarradar
Sekundaarradar ehk sekundaarseireradar ehk SSR (ingl Secondary Surveillance Radar) on lennujuhtimises kasutatav radarisüsteem, mis tuvastab õhusõiduki asukoha ning vajaliku info õhusõidukis oleva transpondri abil.[1][2]
Sekundaarradar saadab välja signaali, mille vastuvõtmisel õhusõiduki transponder vastab teise signaaliga, mis võib sisaldada lennuki kõrgust, transpondri koodi jm. Sekundaarradar tuvastab ainult sisse lülitatud transpondriga õhusõidukeid. Võrdluseks, primaarradar tuvastab kõike, millelt radarikiir tagasi põrkub.[2]
Sekundaarradarite areng muuda
Sekundaarradari-laadsed süsteemid töötati välja primaarradari arenguga teise maailmasõja ajal. Süsteemid tekkisid vajadusest radaril kiiresti sõbralike õhusõidukite eristamiseks. Seda süsteemi kutsutakse oma ja võõra tuvastussüsteemiks (lühend IFF Identification-Friendly-or-Foe) ning nagu ka sekundaarradar, on kasutusel tänaseni. [2]
Tööpõhimõte muuda
Sekundaarradar saadab välja raadiosignaali sagedusel 1030 MHz. Signaalide vastuvõtmisel kodeerib lennuki transponder vajaliku info (näiteks lennukõrgus, transpondri kood jm) ning saadab välja vastuse sagedusel 1090 MHz. Vastuses sisalduva info määrab päringurežiim, mis omakorda sõltub radari poolt saadetud signaalist ning transpondri võimekusest.[2]
Lennukilt tulnud vastuse saabumise aja järgi arvutatakse lennuki kaugus radarist.[2]
Päringurežiimid muuda
Päringurežiim määrab, mis infoga õhusõiduki transponder sekundaarradari signaalile vastab. Tsiviillennuduses kasutatakse peamiselt kolme päringurežiimi – režiimid A, C ja S.[1] A- ja C-režiime kutsutakse ka 3/A ja 3/C režiimideks[2].
Päringurežiimi määrab sekundaarradari signaalide P1 ja P3 vahe[2]. P2 on kontrollsignaal, mida transponder kasutab otsustamisel, kas ta kindlale sekundaarradari kutsele vastab[1].
| Režiim | P1 ja P3 vahe | Transpondri poolt saadetav informatsioon |
|---|---|---|
| A | 8 µs | Transpondri kood |
| C | 21 µs | Transpondri kood, lennukõrgus |
S-režiimis töötavad transpondrid peavad suutma vastata nii A-, C- kui ka S-päringurežiimis tehtud kutsetele.[1]
Transpondri kood on 4-kohaline number, mis koosneb numbritest 0–7 ja mille tavaliselt määrab lennujuht. Seega on koodide vahemik 0000-7777 ja maksimaalne koodide arv on 84=4096. Lisaks transpondri koodile saadab transponder C-režiimis ka lennuki rõhkkõrguse 100-jalaliste sammudena.[1]
Režiim S (selective – valikuline) on režiim, milles igale transpondrile on määratud unikaalne aadress. Aadresse on kokku 16 777 214, mis aitab kompenseerida A-režiimi koodide puudust[3]. Kui A- ja C-režiimis vastab transponder igale radarisignaalile, siis S-režiimis saab radar valikuliselt lennukitelt infot küsida[1]. Sellega vähendatakse sageduse küllastumist ning signaalide segunemise võimalust. S-režiim toetab ka andmesidet[1].
Puudujäägid muuda
• Piiratud arv koode – A- ja C-režiimidel on 4096 transpondri koodi, millest osad on eraldatud erijuhtumiteks [2]. Tiheda liiklusega õhuruumides võib koodidest puudu jääda. Probleemi leevendatakse koodide koordineerimisega ning S-režiimi kasutamisega[3].
• Kuna kõik transpondrid vastavad radaritele samal sagedusel (1090Mhz), siis jõuavad radarisse ka vastused, mis olid vastuseks mõnele teisele radarile. Selle nähtuse nimi on FRUIT (False Replies Unsynchronous In Time). [2]
• Kui mitu õhusõidukit on üksteisele lähedal, võivad nende transpondritelt tulevad signaalid seguneda ning jõuda radarisse samaaegselt. Selle tagajärjel võivad tekkida vigased andmed ning mõni lennuk võib jääda tuvastamata.[4]
Sekundaarradaritehnoloogia areng, eriti MSSR (Monopulse Secondary Surveillance Radar), on tugevalt aidanud viimast kahte puudujääki leevendada.[5]
Allikad muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "ICAO Annex 10, Volume IV". ICAO. Juuli 2014. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Ronald., Bouwman, (2009). Fundamentals of Ground Radar for Air Traffic Control Engineers and Technicians. SciTech Publishing Inc. ISBN 978-1-61353-136-5. OCLC 1167116323.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ 3,0 3,1 "Mode S". SKYbrary Aviation Safety. Vaadatud 23. aprillil 2023.
- ↑ "Regional Workshop on Aeronautical Surveillance" (PDF). ICAO. 2011.
- ↑ "Monopulse Secondary Surveillance Radar (MSSR)". SKYbrary Aviation Safety. Vaadatud 18. märtsil 2023.