Seksisõjad

Seksisõjad ehk feministlikud seksisõjad või lesbide seksisõjad on feministlikus liikumises ja lesbide kogukonnas 1980. aastatel alguse saanud põhimõttelised vaidlused naisõigusluse seisukohtade üle seksuaalsuse, pornograafia, prostitutsiooni, transvestiitide jm seksuaalsusega seotud küsimustes. Hinnangud seksuaalsuse ja seksuaalsete praktikate küsimustes tõusid feminismi huviorbiiti 1970. aastate lõpul ja 1980. alguses, viisid kolmanda laine feminismi tekkimiseni ning on osaks feminismi puudutavatest debattidest tänapäevalgi.

Seksi jaatav ehk pro-sex feminist Ellen Willis 1970ndate lõpul

Algul olid vaidluse osapoolteks pornovastased feministid nagu Andrea Dworkin ja Catharine MacKinnon ning sekspositiivsed feministid nagu Ellen Willis. Seksisõdade alguse määratlemisel osundatakse Ameerika Ühendriikide organisatsiooni National Organization for Women seisukohta 1980. aasta oktoobrist, et "pederastia, pornograafia, sadomasohhismi ja avaliku seksi" näol on tegu "ärakasutamise, vägivalla ja eraellu tungimisega" ja mitte "seksuaalsete eelistuste või orientatsiooniga". Vaidlused pornovastaste ja sekspositiivsete feministide vahel viisid esimeste eemaldamiseni Barnardi Kolledži konverentsilt seksuaalsuse teemal 1982. aastal, millele pornovastased reageerisid meeleavalduste korraldamisega konverentsi toimumiskoha juures.

Vaata ka

• Libustamine