Seda on linn Leedus Mažeikiai rajoonis, Seda valla halduskeskus. Linn asub Varduva jõe kaldal, merepinnast 129 meetri kõrgusel. Poola keeles on linna nimeks Siady, vene keeles oli kasutusel nimekuju Сяды,[2] saksa keeles aga Schwenden.

Seda

leedu Seda


Elanikke 869 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 56° 10′ N, 22° 6′ E
Seda (Leedu) (Leedu)
Seda (Leedu)

Linna lõunaservas asub väike Sedula järv. Osaliselt ulatuvad Sedasse Natura 2000 ala Varduva jõgi ja Varduva maastikukaitseala.[3]

Linnas on gümnaasium ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on kaks katoliku kirikut, esimene aastast 1770 ja teine aastast 1783.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Seda elanikest leedulasi 98,42%, venelasi 1,32% ja teiste rahvaste esindajaid 0,26%.[4]

Muinsusmälestised muuda

Muinsuskaitse all on Seda linnamägi, mida kutsutakse Pilaleks. Tegemist on 40 meetri kõrguse künka kõrgeima osaga. Kuuemeetrise läbimõõduga linnusehoovi piirab poole meetri kõrgune ja 12 meetri laiune vall. Linnamäe põhjaküljel on reeper.[5]

Kaitse all on ka Nõukogude sõdurite ühishaud, kuhu aastal 1944 maeti ümbruskonnas langenud sõdureid. Aastal 1944 rajati sinna mälestusmärk 327 langenud sõdurile. Aastal 2005 renoveeris Venemaa seda kompleksi, lisades mälestustahvli veel seitsmele teadaolevalt sinna maetud sõdurile. Kaitse alla võeti kompleks aastal 2014, mil Leedu valitsus lisas tahvli kõigi 499 sinna maetud sõduri nimedega.[6]

Ühishaua lähistel asub tulpkabel, mida kohalikud kutsuvad Vabamüürlaste Ristiks. Edelaküljel asub puust Ristilöödu kujutisega rist. Kabelis on risti kandva Kristuse skulptuur. Kabeli edelaküljel asuvas nišis on skulptuur Pietà, loodeküljel aga Neitsi Maarja.[7]

Muinsuskaitse all on Seda ajalooline osa, kus on säilinud neli ajaloolist keskust: endise mõisa alad, kiriku ümbruskond, turuväljaku ala ja vana küla. XVIII sajandi teisest poolest pärineb keskuse regulaarne planeering.[8]

Muinsuskaitse all on mälestusmärk Vytautas Suurele[9] Selle lähistel, aadressil Vytauto g. 46, asub endine magasiait. Tegemist on ühekorruselise pööninguga hoonega, mille idaküljel asub kahekorruseline juurdeehitis. Sealsed ruumid paiknevad anfilaadina.[10] Nende lähistel, aadressil Vytauto g. 48, asub Seda Jan Nepomucky kirik.[11]

Beržupise jõe ääres asub vana juudi kalmistu. Seda elanikkonnast moodustasid vanasti ligi veerandi juudid ja neil oli oma matmispaik. Matmispaik sai Nõukogude perioodil rikutud.[12] Säilinud on kümmekond hauatähist ja betoonist väravate rusud.[13] Seda kalmistu juures hukati ka teise maailmasõja ajal ümbruskonna juute, kes siis sinna maeti.[14] Kaitse all on ka endise juudi sünagoogi ase aadressil J. Basanavičiaus g. 10. Aastal 1951 ehitati tühjaksjäänud hoone ümber korteriga laoruumideks. Aastal 2007 tagastati ruumid juutidele, kuid aastal 2011 tuli halvas seisus hoone lammutada. Osa sünagoogi sisustusest on eksponeeritud Renavase mõisas asuvas muuseumis.[15]

Läbi Varduva jõe looke kaevatud kanalil asub muinsuskaitsealune Seda vesiveski, mis on osaliselt varemetes. Algselt kuulus see Seda mõisale ja esimesed teated veskist pärinevad aastast 1613.[16]

Muinsuskaitse all on Seda Neitsi Maarja taevassemineku kiriku hoonetekompleks aadressil Varduvos g. 1. Kirikuaia kirdeotsas on mälestuskivi kiriku taastamise ajast aastal 1816.[17] Kompleksi kuuluvad aastal 1851 valminud kahekorruseline kellatorn[18] ja XVII sajandil valminud barokne kirikuhoone.[19]

Ka on muinsuskaitse all Seda vana kalmistu, kuhu on maetud langenud Leedu vabatahtlikke ja Leedu metsavendi.[20] Kalmistule maeti surnuid kuni XX sajandi kuuekümnendate aastateni.[21] Metsavendade hauda on maetud neli aastal 1948 Dagiais langenud metsavenda.[22] Esimesse vabatahtlike hauda on maetud ligi 100 aastal 1944 hukkunud leedulast,[23] teise hauda on maetud vabatahtlik Mečys Kareiva ja veel kaks tundmatut sõdurit.[24]

Ajalugu muuda

Asulat on esmamainitud XIII sajandil. XV sajandil muutus asula tähtsaks Liivimaaga kauplemise paigaks ja aastal 1500 sai Sedast alev. XVI sajandi alguses ehitati mõisa juurde kirik.

Põhjasõjas kannatanud alev taastus XVIII sajandi teiseks pooleks. XIX sajandi alguses olid Seda omanikeks Sapiehad, kuid 1831. aastal see võõrandati neilt ja läks riigi valdusse. Alevi elanikud võtsid osa 1863. aasta ülestõusust, ka levitasid nad keelatud kirjandust.

Enne Teist maailmasõda tegutsesid alevi ümbruses metsavennad. 1944. aasta oktoobris toimus alevi juures Seda lahing. Linnaõigused sai 1950. aastal. 1950–1959 oli Seda samanimelise rajooni keskus.

Endisel Padvarninkai küla luhal kasvasid vanad tammed, mida rahvasuu nimetas pühadeks. Aastani 1925 seisid seal kolm risti. Teise maailmasõja eel oli sealne jõeäär Seda rahva jaanitulede tegemise paigaks, aastal 1968 rajati sinna ka puidust vabaõhulava. Seal asus ka suur nelja või viie lohuga lohukivi, mis aastal 1989 viidi hauakivide valmistamiseks minema. Ka asub seal Rimoliai linnamäe vastas allikas, mille vett peeti tervistavaks; enamikes variantidest rääkis rahvasuu, et selle veega oli hea silmi pesta.[25]

Elanikkond muuda

  • 1815 (1868)
  • 2116 (1902)
  • 1851 (1923)
  • 1851 (1959)
  • 1821 (1970)
  • 1679 (1979)
  • 1500 (1989)
  • 1309 (2001)
  • 1138 (2011)
  • 1039 (2015)
  • 976 (2017)
  • 903 (2021)
  • 869 (2023)

Pilte muuda

Tuntud elanikke muuda

Viited muuda

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. Сяды. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 32 (63) : Судоходные сборы — Таицы. С.-Петербургъ, 1901., 411 lk.
  3. https://www.geoportal.lt/map/
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2021. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. Sedos piliakalnis, vad. Pilale, Kalpės kalnu
  6. Antrojo pasaulinio karo Sovietų Sąjungos karių palaidojimo vieta
  7. https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/E8D60E35-78C7-4AF3-A972-7792E53167FC/true Koplytstulpis]
  8. Sedos miesto istorinė dalis
  9. Paminklas Vytautui Didžiajam
  10. Magazinas
  11. https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/5431DAB4-7BDE-4BDB-A502-637C2DC4133F/true
  12. Sedos žydų senųjų kapinių kompleksas
  13. Sedos žydų senųjų kapinių komplekso žydų senosios kapinės
  14. Sedos žydų senųjų kapinių komplekso žydų žudynių vieta ir kapas
  15. Sedos sinagogos vieta
  16. Vandens malūnas
  17. Sedos Švč. M. Marijos Ėmimo į dangų bažnyčios pastatų kompleksas
  18. Sedos Švč. M. Marijos Ėmimo į dangų bažnyčios pastatų komplekso varpinė
  19. Sedos Švč. M. Marijos Ėmimo į dangų bažnyčios pastatų komplekso bažnyčia
  20. Sedos senųjų kapinių, savanorių karių kapų ir partizanų kapo kompleksas
  21. [https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/55C98D8B-32DD-4593-8592-84597CF704EE/true Sedos senųjų kapinių, savanorių karių kapų ir partizanų kapo komplekso senosios kapinės
  22. Sedos senųjų kapinių, savanorių karių kapų ir partizanų kapo komplekso Lietuvos partizanų kapas
  23. Sedos senųjų kapinių, savanorių karių kapų ir partizanų kapo komplekso Tėvynės apsaugos rinktinės savanorių karių kapai I
  24. Sedos senųjų kapinių, savanorių karių kapų ir partizanų kapo komplekso Tėvynės apsaugos rinktinės savanorių karių kapai II
  25. Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, 183 lk.

Välislingid muuda