Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta

Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta on 8. juulil 1921 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seadus, millega asutati Kultuurkapital. Seadus tunnustati Riigikogu juhatuse poolt maksvusetaks, kuna Riigikogu seda seaduse kahe kuu kestel peale istungjärgu lõppu ei kinnitanud (RT 1921, 91, 173). Uus Kultuurkapitali seadus võeti Riigikogu poolt vastu 1925. aastal.

Ajutise Valitsemise korra § 12-a põhjal 8. juulil 1921 a. vastuvõetud

Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta.Redigeeri

RT 1921, 61, 66.

§ 1. Teaduse, kunsti, hariduse ja spordi toetamiseks asutatakse Tallinnas juriidilise isiku õigustega sihtvarandus, nimega "Kultuurkapitaal".

§ 2. Nimetatud sihtvarandust moodustavad kõik rahasummad ja varandused, mida riigi- ja omavalitsuse asutused, niisama ka eraisikud, teaduse, kunsti, hariduse ja spordi toetamiseks määravad või annetavad, ilma et nad raha või varanduse saajat ära tähendaksid.

§ 3. Kultuurkapitaalile annetatud raha ja varandusi valitseb ja tarvitab § 1-s tähendatud otstarbeteks kunni selle kapitaali alaliste orgaanide loomiseni ajutine komitee, mis koos seisab riigivanemast ehk tema asetäitjast kui juhatajast, ja haridus-, raha- ja siseministrist, kui komitee liigetest.

§ 4. Ajutisele komiteele tehakse ülesandeks Kultuurkapitaali põhikirja kokku seada, kus selle kapitaali sihid, tema kogumise ja tarvitamise kord, tema alalised orgaanid, kapitaali orgaanide tegevuse sisemine ja väline kontroll ja kapitaali likvideerimise kord tulevad kindlaks määrata. Kultuurkapitaali põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus; selle maksmahakkamisega lõpetab ajutine komitee oma tegevuse.

§ 5. Kultuurkapitaal on igasugustest riigi ja omavalitsuse heaks võetavatest maksudest vaba.

Riigivanema asetäitja Joh. Kukk.

Kohtuminister J. Reichmann.

Riigisekretäär K. Terras.