Ava peamenüü
Schillingi (Kaliküla) suguvõsa aadlivapp

Schilling (saksa keeles Schilling a. d. H. Kalliküll, ′Schilling Kaliküla kojast′, vene keeles Шиллинг) oli Taanist pärit aadlisuguvõsa.

AjaluguRedigeeri

Suguvõsaliin saab alguse XVII sajandil elanud Taani majori Johann Friedrich Schillingiga. Tema pojapoeg Johann Schilling (1708−1764) siirdus XVIII sajandi 1. poolel Venemaale, kus astus mereväeteenistusse ja sai mereväekapteniks. 1763. aastal tõsteti ta pärusaadliku seisusse. Tema vanem poeg Johann Christopher von Schilling (1735−1770) tõusis sõjaväeteenistuses kindralporutšikuks ja oli Moskva komandant.[1] Viimase lesk Christine Wilhelmine (sündinud von Pistohlkors) (1731−1789) omandas 1788. aastal Tartumaal Kaliküla pandimõisa, mis kirjutati Schillingite pärusvalduseks 1796. aastal ja mis jäi suguvõsa kätte 1824. aastani.[2] Tema noorem poeg leitnant ja kammerhärra Johann Christopher von Schilling (1769−1839) võeti esmalt Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse ja seejärel 12. jaanuaril (vkj) 1797 Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. Suguvõsa suri välja XIX sajandi 1. poolel.[3]

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Schillingi suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Kaliküla (Kalliküll) (1788−1796 pandi-, 1796−1824 pärusvaldus)

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VIII. Hamburg: 2018, lk 304.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 387-388.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VIII. Hamburg: 2018, lk 305-306.

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 418-419.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VIII. Hamburg: 2018. Lk 301-306.