Sattesele piiramine (1206)
|
See artikkel räägib 1206. aasta piiramisest; 1212. aasta Sattesele piiramise kohta vaata artiklit Sattesele piiramine (1212). |
Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206. aastal, mida on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas.
| Sattesele piiramine | |||
|---|---|---|---|
| Osa Liivimaa ristisõjast | |||
 Sattesele linnamägi | |||
| Toimumisaeg | 1206 | ||
| Toimumiskoht | Sattesele, tänapäeva Läti | ||
| Tulemus | Sattesle liivlaste võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Eellugu muuda
Turaida, sh ilmselt ka Sattesele liivlased olid korduvalt osalenud kokkupõrgetes Väina ääres valdusi laiendava Riia piiskopi ja teda toetavate Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate vastu. Viimati oldi abistatud Väina liivlasi Holmi linnuse kaitsmisel Riia piiskopi saadetud vägede vastu. Linnuse alistumisel lubasid piirajad turaidalastel erinevalt kohalikest liivlastest lahkuda ja sõlmisid nendega rahu.[1] Hiljem samal aastal otsustati Riias siiski teha Turaidasse kättemaksuretk, kuhu kutsuti kaasa ka sealsete elanikega vaenus olevad semgalid pealik Vesthardi juhtimisel.[2]
Piiramine muuda
Üks osa liitlasväest Kaupo juhtimisel liikus nõrgalt mehitatud Turaida muinaslinnuse alla ja vallutas selle suhteliselt kerge vaevaga. Teine väegrupp läks Koiva vastaskaldale, et alistada Sattesele piirkonna keskuseks olevat Sattesele linnust, mis kuulus tollal kohalikule ülikule Dabrelile. Sattesele liivlased, soovides vältida neile kätte paistva põlema pandud Turaida linnuse saatust, kogunesid oma linnust kaitsma.[2]
Ristisõdijate ja semgalite terve päeva kestnud ja piirajatele kaotusi kaasa toonud rünnakud löödi Dabreli juhtimisel seesolijate poolt tagasi. Lõpuks otsustasid ründajad, et linnus on vallutamiseks liiga tugev ning pöördusid maad rüüstates teise väepoole juurde tagasi, et koos Riiga liikuda.[2]
Tagajärjed muuda
Kuigi Sattesele linnust suudeti edukalt kaitsta, jäid liivlased teistes sõjalistes kokkupõrgetes Riia piiskopi vägedele alla. Näiteks pärast Sattesele piiramist liitusid turaidalased Polotski vürsti vägedega, et vallutada ristisõdijate kätte langenud Holmi linnust, kuid liivlastele suuri kaotusi põhjustanud piiramine ebaõnnestus.[3] Nii otsustasid kõik liivlaste piirkonnad, sh Sattesele, veel samal 1206. aastal paluda rahu ja ristimist, andes end Riia piiskopi võimu alla.[4]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.