Sanukiit
Sanukiit on vulkaaniline kivim. Sanukiidiks nimetatakse klaasja põhimassiga andesiiti, milles sisaldub hüpersteeni, andesiini ja granaate; see võib üksikute fenokristallidena sisaldada ka magneesiumirikast oliviini ja ortopürokseeni. Nimetuse "sanukiit" võttis 1890. aastal kasutusele Ernst Weinschenk. Kivim on saanud nimetuse endise Sanuki provintsi järgi Jaapanis Shikoku saare põhjaosas tänapäeva Kagawa prefektuuri territooriumil. [1]
Arvatakse, et sanukiit tekib saarkaarte eel magmast, mille tekkepõhjuseks on sukelduvast laamast eralduvad lenduvad ühendid (peamiselt vesi), mis alandavad laama kohal oleva vahevöö kiilu sulamistemperatuuri ning põhjustavad selle osalise sulamise. Sarnase tekkega on ka boniniit, kuid kui sanukiit tekib intrusioonides, mida nimetatakse sanukitoidideks, siis boniniit on purskekivim.
Sanukiidi tihedus on 2,60 g/cm³. P-lainete levikukiirus sanukiidis on 6 km/s. Sanukiiti on inimesed kasutanud tööriistade valmistamiseks juba paleoliitikumis.[2] Sanukiidist vardaid on 1961. aastast kasutatud ka hōkyō-nimeliste pillide (Jaapanis leiutatud litofonide) valmistamiseks.[3] Neid pille on kasutanud ka Jaapani helilooja Stomu Yamashita.