Ava peamenüü

Sanukiit on vulkaaniline kivim. Sanukiidiks nimetatakse klaasja põhimassiga andesiiti, milles sisaldub hüpersteeni, andesiini ja granaate; see võib üksikute fenokristallidena sisaldada ka magneesiumirikast oliviini ja ortopürokseeni. Nimetuse võttis aastal 1890 kasutusele Ernst Weinschenk ja kivim sai nime endise Sanuki provintsi järgi Jaapanis Shikoku saare põhjaosas tänapäeva Kagawa prefektuuri territooriumil. [1]

Arvatakse, et sanukiit tekib saarkaarte eel magmast, mille tekkepõhjuseks on sukelduvast laamast eralduvad lenduvad ühendid (peamiselt vesi), mis alandavad laama kohal oleva vahevöö kiilu sulamistemperatuuri ning põhjustavad selle osalise sulamise. Sarnase tekkega on ka boniniit, aga sellal kui sanukiit tekib intrusioonides, mida nimetatakse sanukitoidideks, on boniniit purskekivim.

Sanukiidi tihedus on 2,60 g/cm³. P-lainete levikukiirus sanukiidis on 6 km/s. Sanukiiti on inimesed kasutanud tööriistade valmistamiseks juba paleoliitikumis.[2] Sanukiidist vardaid on aastast 1961 kasutatud ka hōkyō nimeliste pillide (Jaapanis leiutatud litofonide) valmistamiseks.[3] Neid pille on kasutanud ka Jaapani helilooja Stomu Yamashita.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislinkeRedigeeri