Sander Liivak

Sander Liivak (21.08.1997–19.07.2012 Sander Alfred Liivak, sündinud 18. märtsil 1972 Tartus) on eesti tõlkija.

1998. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia erialal.^[1]

Tõlkeid muuda

Ta on tõlkinud peamiselt ungari ja soome keelest.

János Aranyi ballaade. Tartu 1999. ISBN 9985909259^[2]
Sándor Márai. "Küünlad põlevad lõpuni". Tallinn: Varrak, 2002. ISBN 9985306368
- Kordustrükk: Eesti Päevalehe LP raamatusarja "Aegumatud armastuslood" 37. raamat. Tallinn: Varrak, 2016. ISBN/ISSN 9789985338575
Mihály Hoppál. "Šamaanid Aasias ja Euroopas". Tallinn: Varrak, 2003. ISBN 9985306791
Imre Kertész. "Saatusetus". Tallinn: Eesti Raamat, 2004. ISBN 998565465X
Tuija Lehtinen. "Tiivad varvaste vahel". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005. ISBN 9985962532
Harri Rinne. "Laulev revolutsioon: Eesti rokipõlvkonna ime". Tallinn: Varrak, 2008. ISBN 9789985317167
Kató Lomb. "Kuidas ma keeli õpin ehk Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed". Tallinn: Verb, 2016. ISBN 9789949969074
Antti Tuuri. "Alkeemikud. Maine armastus". Tallinn: Eesti Raamat, 2016. ISBN 9789949567607
Erkki Vettenniemi. "Solženitsõn. Elu ja eetos". Tõlkinud Maimu Berg ja Sander Liivak. Tallinn: Tänapäev, 2018. ISBN 9789949854172
Antto Terras. "Tallinna tapjad: Armutu aeg Eestis." Tallinn: Tänapäev, 2020. ISBN 9789949859313
Juhani Karila. "Väikese haugi püük". Tallinn: Hea Lugu, 2021. ISBN 9789916646120
Heikki Kulta. "Iceman: Kimi teekond". Tallinn: Ühinenud Ajakirjad (Vesta), 2021. ISBN 9789916634660
Martta Kaukonen. "Liblika kannul". Tallinn: Hea Lugu, 2022. ISBN 9789916646786

2014. aastal pälvis ta esimese eestlasena Ungari kirjandusauhinna Bálint Balassi mälestusmõõga.^[3]^[4]