San Luis Potosí
|
See artikkel räägib linnast; osariigi kohta vaata artiklit San Luis Potosí osariik, valla kohta artiklit San Luis Potosí vald, linnastu kohta artiklit San Luis Potosí linnastu |
San Luis Potosí on Mehhikos asuv linn, San Luis Potosí osariigi pealinn ja San Luis Potosí valla halduskeskus.
| San Luis Potosí | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala | 385 km² | ||
| Elanikke |
772 828 (2010)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 22° 9′ N, 100° 59′ W | ||
  | |||
Linna pindala on 385 km² ja elanike arv 2005. aastal oli 685 934.
Koos naabruses asuva Soledad de Graciano Sáncheze linna ja mõne väiksema läheduses asuva asulaga moodustab San Luis Potosí linnastu, kus elab 2010. aasta seisuga 1,040 miljonit inimest. See on Mehhiko suuruselt 11. linnastu.
San Luis Potosí asub 1850 m kõrgusel merepinnast.
Kliima muuda
San Luis Potosís on aasta keskmine õhutemperatuur +17,4 °C. Kõige kõrgem on õhutemperatuur mais (+21,0 °C) ja juunis (+20,4 °C), kõige madalam jaanuaris (+13,0 °C) ja detsembris (+17,4 °C). Absoluutne maksimumtemperatuur +37 °C on mõõdetud nii mais kui juunis, aga igas kuus on mõõdetud üle +30 °C peale detsembri, mille maksimum on +29,5 °C. Absoluutsed miinimumtemperatuurid on jaanuaris mõõdetud –7 °C ja veebruaris mõõdetud –6,5 °C. Maist oktoobrini ei ole kunagi öökülma täheldatud ning seni fikseeritud miinimumtemperatuurid on augustis (+7 °C) ja mais (+6 °C).
Aastas sajab keskmiselt 392 mm, põhiliselt suvel. Kõige sajusemad kuud on september (66 mm) ja juuni (65 mm), kõige kuivemad märts (6 mm) ja veebruar (8 mm). Aastas on keskmiselt 53,4 sajupäeva, neist kõige rohkem septembris (8,4) ja juulis (7,8), kõige vähem märtsis (1,5) ja veebruaris (1,6).
Ajalugu muuda
Enne hispaanlaste tulekut asus praegune San Luis Potosí osariigi maa-ala kahe kultuuri, Mesoameerika ja Aridoameerika piiril. Osariigi lõunaosa kuulus Otomi kuningriigile, aga põhja-, kesk- ja lääneosa, kus ka San Luis Potosí linn asub, kuulus tšikamekadele. "Tšikamekad" on üldnimetus mitmesuguste rändhõimude kohta, kes elasid tänapäeva Põhja-Mehhikos asteekide riigi põhjapiiril. Rändhõimudel ei olnud suuri linnu ega alalisi asulaid nagu enamikul Mesoameerika tsivilisatsioonidel. Ajaloolased on neid rahvaid kirjeldanud väga sõjakatena ja omavahel pidevalt sõjajalal elavatena. Need hõimud rääkisid eri keeli, aga nende kombed olid sarnased.
Pärast konkistadooride saabumist Hispaaniast kulus neil ikkagi terve sajand, et koloniseerida kogu Mesoameerika ja jõuda Aridoameerika piirideni. Kui hispaanlased asutasid selles piirkonnas 16. sajandi lõpul esimesed asulad, siis pidid nad võitlema gatšitšillide sagedaste rünnakutega. Need hõimud olid väga sõjakad ja ründasid neid, kes äsja rajatud teedel rändasid Zacatecasesse. Konkistadoorid ja misjonärid kutsusid seda paika, kus tänapäeval asub San Luis Potosí, El Gran Tunal, mis tähendab 'suur viigikaktuse viljade koht'. Lõpuks sõlmiti 1589 tšikamekade ja hispaania asunike vahel rahu tänu Miguel Caldera ja vaimuliku Diego de la Magdalena pingutustele. See tähistas ühtlasi Tšikameka sõja lõppu.
1583 asutati linna maa-alal frantsiskaanide misjonipunkt. 1592. aasta algul avastati Cerro de San Pedro maagileiukoht. Seda ei saanud esialgu korralikult kasutusele võtta ega sinna asulat rajada, sest seal puudus vesi. Kuid San Pedrost mitte kuigi kaugel asus org, kus vett leidus ohtralt. Sinna rajatigi uus linnaline asula, kus kaevurid pidid elama. Ametlikult asutati San Luis Potosí linn 3. novembril 1592. Sellel päeval kinnitas Hispaania asekuningas Luis de Velasco linna asutamisüriku ning andis selle Miguel Calderale, keda peetaksegi linna rajajaks, ja Juan de Oñatele.
Linn sai nime Prantsusmaa kuninga Louis IX järgi, kes on ühtlasi linna kaitsepühak. Hispaania keeles kutsutakse teda San Luis Rey de Francia. Potosí lisati nime lõppu selleks, et eristada teda paljudest teistest San Luisi nimelistest kohtadest. See viitas umbes 40 aastat varem Boliivias Potosís avastatud muinasjutuliselt rikastele maagisoontele, sest ka San Luis Potosí asutamise peamine põhjus oli linna lähedal avastatud hõbeda ja kulla leiukohad.
1863, Prantsusmaa sissetungi ajal Mehhikosse, oli San Luis Potosí Mehhiko vabariikliku valitsuse pealinn presidendi Benito Juáreze juhtimisel.
Mehhiko 1910. aasta parlamendivalimised tühistati, kui ametis olev president Porfirio Díaz käskis oma vastaskandidaadi Francisco Madero vahistada ja vangistada. Madero põgenes ning andis 20. novembril 1910 välja San Luis Potosí plaani, deklareerides need valimised õigustühisteks ja kutsudes Mehhiko rahvast üles relvastatud võitlusele valitsuse vastu. Sellega algas Mehhiko revolutsioon, millega kukutati 35 aastat Mehhikot valitsenud president Díaz.
Tänapäeval on San Luis Potosí kesklinnas säilinud koloniaalajastu arhitektuur ja väljakud. Väljakul nimega Plaza de Armas asuvad katedraal ja 1770. aastast pärit kuberneriloss. Selle läheduses olev Meie Laulude Emanda Kirik (Templo de Nuestra Señora del Carmen) on tuntud altarite ja värvilistest katusekividest kuplite poolest ning seda peetakse üheks Mehhiko kõige ilusamatest kirikutest. Lisaks sellele asub San Luis Potosís härjavõitluse areen Plaza de Toros Fermin Rivera.
Tänapäev muuda
San Luis Potosí keskusest väljapoole on hakanud kasvama moodne tööstuslik linn. See on üks põhilisi tööstuskeskusi Kesk-Mehhikos tänu strateegiliselt sobivale asukohale. Ühest küljest asub ta poolel teel pealinnast Mexicost Mehhiko suurima naaberriigi USA piirini, teisest küljest asub ta umbkaudu keset kolmnurka, mille moodustavad Mehhiko kolm suurimat linna Mexico, Guadalajara ja Monterrey.
Lisaks tööstusele, mis moodustab linna majandusest põhiosa, on viimasel ajal linnas hakanud arenema turism tänu osariigi ja keskvalitsuse abile. San Luis Potosí vanalinnas on paljudes ehitistes näha mitme kunstistiili segu ja see on hästisäilinud näide koloniaalarhitektuurist Mehhikos. 2010 kanti San Luis Potosí vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
San Luis Potosíd läbib ajalooline Kuninglik Tee Sisemaale (El Camino Real de Tierra Adentro), mis rajati 1598 ja eksisteeris kuni 1882. Ka selle lõunapoolne, Mehhikos asuv osa kanti 2010 maailmapärandi nimistusse.
Haridus muuda
Linnas asub San Luis Potosí ülikool. See on kasvanud välja linnas 1624 rajatud jesuiitide kolledžist. Hiljem kandis see nime Teadus- ja Kirjandusinstituut (Instituto Cientifico y Literario) ning sai 1923 ülikooli õigused.
Transport muuda
San Luis Potosíst väljub raudtee neljas suunas: lõunasse Queretaro kaudu Mexicosse, põhja Saltillo kaudu Monterreysse, kirdesse Ciudad Vallese kaudu Tampicosse ja loodesse Aguascalientesesse.[2]
San Luis Potosíst väljub maantee viies suunas. Suurim maantee kulgeb lõunasse Queretaro kaudu Mexicosse ja kirdesse Matehuala kaudu Saltillosse. Lisaks läheb maantee itta Rioverde kaudu Ciudad Vallesesse, edelasse Lagos de Moreno kaudu Guadalajarasse ja loodesse Zacatecasesse.[2]
Viited muuda
Välislingid muuda
San Luis Potosí – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis