Ava peamenüü

Salzgitter on kreisivaba linn Alam-Saksimaal Saksamaal, Hildesheimi ja Braunschweigi vahel. Linna pindala on 223,92 km². 31. detsembril 2017 elas seal 104 548 inimest.

Salzgitter

saksa Salzgitter

Coat of arms of Salzgitter.svg

Pindala: 224 km² (2016)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 104 548 (31.12.2017)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 9′ N, 10° 24′ E
Salzgitter (Saksamaa)
Salzgitter

www.salzgitter.de
Salderi loss
Salzgitteri paiknemine Alam-Saksimaal

Koos Wolfsburgi ja Braunschweigiga on Salzgitter üks seitsmest Oberzentren Alam-Saksimaal (umbes nagu metropolipiirkond). Pindalalt on see suurim linn Alam-Saksimaal ja üks suuremaid Saksamaal. Salzgitter pärineb mitme väikelinna ja küla konglomeraadist ning koosneb praegu 31 linnaosast, mis on suhteliselt kompaktsed linnastud laiade avatud maa-aladega nende vahel. Noore linna peamine poetänav on Lebenstedti linnajaos ja keskne ärirajoon on Salzgitter-Badi linnajaos.

Linn on ühendatud Kesk-Saksa kanali ja Elbe kõrvalkanaliga harukanali abil. Lähimad suurlinnad on Braunschweig, umbes 23 km kirdes, ja Hannover, umbes 51 km loodes. Salzgitteri linna rahvaarv ületas 100 000 piiri selle moodustamisel 1942. aastal (mis tegi sellest suurlinna (saksa: Großstadt) võrreldes linnaga (saksa: Stadt) Saksamaa mõistes), kui seda kutsuti veel Watenstedt-Salzgitter. Wolfsburgi, Leverkuseni ja Eisenhüttenstadti kõrval on Salzgitter seega üks väheseid linnu Saksamaal, mis asutati 20. sajandil.

Nime ajaluguRedigeeri

31. märtsini 1942 oli Salzgitter linna nimi, kus nüüd on Salzgitter-Badi linnaosa. Kuni 1951. aastani oli Salzgitter linnajao nimi toonases Watenstedt-Salzgitteri linnas. 1951. aastal nimetati Salzgitteri linnajagu ümber Salzgitter-Badiks; Salzgitteri nimi jäi siis vabaks ja sai selle linna uueks ja lühemaks nimeks, mida seni nimetati "Watenstedt-Salzgitter". (Tänapäeval on Salzgitter-Watenstedt väikese linnajao nimi, kus elab mõnisada inimest.)

GeograafiaRedigeeri

Salzgitter paikneb lössiga kaetud laias orus Oderwaldi metsa ja Salzgitter-Höhenzugi ("Salzgitteri mäed") vahel. Linn ulatub kuni 24 km põhjast lõunasse ja kuni 19 km idast läände. Kõrgeim punkt on Hamberg (275 m), mis paikneb Salzgitter-Badist loodes.

Linna struktuurRedigeeri

 
Salzgitter ja selle 31 linnajagu

Salzgitteri linna ala koosneb 31 linnaosast (saksa: Stadtteile; sageli kutsutakse küladeks): Bad, Barum, Beddingen, Beinum, Bleckenstedt, Bruchmachtersen, Calbecht, Drütte, Engelnstedt, Engerode, Flachstöckheim, Gebhardshagen, Gitter, Groß Mahner, Hallendorf, Heerte, Hohenrode, Immendorf, Lebenstedt, Lesse, Lichtenberg, Lobmachtersen, Ohlendorf, Osterlinde, Reppner, Ringelheim, Salder, Sauingen, Thiede, Üfingen ja Watenstedt.

Need 31 linnaosa on koondatud 7 linnaks (saksa: Ortschaften). Igal linnal on valitud linnapea ja linnavolikogu.

Linnad oma linnaosadega on:

  • Põhjalinn – Lebenstedt, Salder, Bruchmachtersen, Engelnstedt
  • Kirdelinn – Thiede, Beddingen, Üfingen, Sauingen
  • Loodelinn – Lichtenberg, Osterlinde, Reppner, Lesse
  • Idalinn – Hallendorf, Bleckenstedt, Drütte, Immendorf, Watenstedt
  • Lõunalinn – Bad, Gitter, Groß Mahner, Ringelheim, Hohenrode
  • Kagulinn – Flachstöckheim, Barum, Beinum, Lobmachtersen, Ohlendorf
  • Läänelinn – Gebhardshagen, Calbecht, Engerode, Heerte

AjaluguRedigeeri

Salzgitter sai alguse 14. sajandi alguses Verpstedti (hiljem Vöppstedti) küla lähedal asuvate soolaveeallikate ümber. Nimi tuletati naaberkülast Gitterist (tänapäeval linnaosa) kui "up dem solte to Gytere", mis tähendab "sool Gitteri lähedal"; esmamainimine toimus 1347. aastal. Pärast 200 aastat soolatootmist erinevatest allikatest said tänapäevase Salzgitteri piirkonna talupojad 1350. aasta paiku privileegi, kuid kaotasid omavalitsusõiguse taas, kui anti 16. sajandi alguses üle Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnale. Hiljem kuulus Salzgitter Hildesheimi piiskopkonnale. Kui piiskopkond läks 1803. aastal Preisi kuningriigile, kinnitati omavalitsusõigus uuesti, kuid võeti taas ära 1815. aastal, kui Salzgitterist sai Hannoveri kuningriigi osa. 1830. aastal rajati Salzgitterisse soolaveekümbla.

Pärast Hannoveri kuningriigi üleminekut Preisimaale 1866. aastal sai Salzgitterist Preisimaa kreis, mis priviligeeriti taas 1929. aastal. Enne seda liidendati Vorsalzi ja Liebenhalli linnad (vastavalt 1926. ja 1928. aastal). Salzgitter kuulus nüüd Goslari kreisi ja sisaldas peale Salzgitteri enda ka mõne väiksema asula nagu Gittertor, mis on tänapäeval Salzgitter-Badi osa. 1936. aastal liidendati Kniestedt; see on praegu samuti Salzgitter-Badi osa.

 
Drütte koonduslaagri mälestusmärk

Tänu suurele rauamaagi lademele Salzgitteris, mida mainiti esmakordselt 1310. aastal, asutasid natsid 1937. aastal maagikaevandamiseks ja rauatootmiseks "Reichswerke Hermann Göring". Sulatamistööde takistamatu arengu hõlbustamiseks loodi kogu alal ainulaadne haldusstruktuur. Seetõttu määrati Käsus asustusala kohta Hermann-Göring-Werke Salzgitteri ümber, mis jõustus 1. aprillist 1942, ühtse linnapiirkonna (kreisivaba linn) moodustamine. Selle eesmärgi suunas ühendati Salzgitteri linn ning omavalitsused Beinum, Flachstöckheim, Groß-Mahner, Hohenrode, Ohlendorf ja Ringelheim (kokku 7, kõik kuulusid Goslari kreisi) ning Barum, Beddingen, Bleckenstedt, Bruchmachtersen, Calbecht, Drütte, Engelnstedt, Engerode, Gebhardshagen, Hallendorf, Heerte, Immendorf, Lebenstedt, Lesse, Lichtenberg, Lobmachtersen, Osterlinde, Reppner, Salder, Thiede-Steterburg (tänapäeval lihtsalt Thiede) ja Watenstedt (kokku 21, kõik kuulusid Wolfenbütteli kreisi) Stadtkreis Watenstedt-Salzgitter moodustamiseks. Kuna naabervald Gitter oli liidendatud juba 1938. aastal, koosnes noor linn 1942. aastal esialgu 29 linnaosast. Koos ülejäänud Goslari kreisiga arvati uus sõltumatu omavalitsus Braunschweigi Vaba Riigi koosseisu. Vastutasuks andis Braunschweig Holzmindeni kreisi Preisi Hannoveri provintsile. 1942. aasta oktoobris rajas SS Drütte koonduslaagri, mis oli Neuengamme koonduslaagri alamlaager, et pakkuda Hermann-Göring-Werke jaoks orjatööjõudu. Selles suures alamlaagris oli 2800 kinnipeetavat. Salzgitteris asus kolm koonduslaagrit. Sõja ajal sai Salzgitter mitmes Ameerika ja Briti pommirünnakus tõsiselt kahjustada. Pärast sõda sai Braunschweigist Alam-Saksi liidumaa osa ja Watenstedt-Salzgitterist sai kreisivaba linn "Braunschweigi halduskreisis" (hiljem Regierungsbezirk Braunschweig).

 
Georgi kaevandus Salzgitteris 1961. aastal

1951. aastal sai linna nimeks "Stadt Salzgitter" (Salzgitteri linn), kui linnaosa "Salzgitter" nimetati ümber "Salzgitter-Badiks", viitega siinsele soolavee kümblale. Alam-Saksi kohaliku haldusreformi käigus, mis jõustus 1. märtsist 1974, liidendati Üfingeni ja Sauingeni vallad (varem Wolfenbütteli kreisis), suurendades linnaosade arvu 31-ni. Rauamaagi kaevandamist Salzgitteris jätkati 1982. aastani; endises kaevanduses Schacht Konrad (Konradi kaevandus) on aastast 1975 kavandatud radioaktiivsete jäätmete lõplik kõrvaldamiskoht.

Suurimad välisriikide elanike rühmad
Riik Rahvaarv (2017)
Türgi 5099
Süüria 4018
Poola 1669
Rumeenia 1169
Bulgaaria 661
Itaalia 479
Ungari 295

SõpruslinnadRedigeeri

Majandus ja taristuRedigeeri

LiiklusRedigeeri

MaanteeRedigeeri

Salzgitterist põhjas on Autobahn (A 39) Braunschweigist Salzgitteri eritasandilise ristmikuni (kus saab keerata Autobahnile 7 (Kassel-Hannover)). Salzgitter on saanud viis eritasandilist ristmikku sellele Autobahnile. Salzgitterist idas on Autobahn 395 (Braunschweig-Goslar), millele jõuab Salzgitterist nelja eritasandilise ristmiku kaudu.
Veelgi enam, kaks Bundesstraßet (Saksa maanteed) läbivad Salzgitteri.

RaudteeRedigeeri

Salzgitteris on 6 raudteejaama. Kõige olulisem on Ringelheimis, kõige kesksem on Lebenstedtis. Salzgitteris ei ole pearaudteejaama (Hauptbahnhof). Ringelheimi jaam asub Halle-Goslari-Salzgitteri-Hildesheimi-Hannoveri liinil. Teised liinid viivad Harzi mägedesse ja Braunschweigi, läbides Salzgitter-Badi. Lebenstedtis on kohaliku liini lõpp, mis tuleb Braunschweigist ja läbib teisi rongipeatusi Salzgitteris.

ÜhistransportRedigeeri

Salzgitteris on kolm bussiettevõtet. Bussivõrk on üsna oluline, arvestades, et Salzgitter koosneb paljudest laialipillutatud küladest.

MeediaRedigeeri

Salzgitteris antakse välja päevalehte Salzgitter-Zeitung ja pühapäevalehte Salzgitter-Woche am Sonntag. On veel sündmustekalender Salzgitter Szene ja onlain-ajakiri Salzgitter-aktuell. Peale selle edastatakse kaabeltelevisioonis kohalikku televisioonikanalit TV 38.

Olulised ettevõtted SalzgitterisRedigeeri

 
Salzgitter AG terasetehas

Avalikud asutusedRedigeeri

Salzgitteris on järgmised avalikud asutused:

Kultuur ja vaatamisväärsusedRedigeeri

RaamatukogudRedigeeri

Salzgitteris on kolm avalikku raamatukogu. Pearaamatukogu asub Lebenstedtis (155 000 andmekandjat), haruraamatukogud Salzgitter-Badis (42 000 andmekandjat) ja Fredenbergis (25 000 andmekandjat).

TeaterRedigeeri

Salzgitteris pole teatrit ega ühtegi hoonet selle tarbeks. Ometi toimub mitmes kohas etendusi. Näiteks on Salzgitter-Badis kohaliku gümnaasiumi õpilasteatris juurdunud kogukond, mis toetab amatöörnäidendeid. Nad näitlevad lavadel, kus publikut on 100–600 inimest. Peale selle on ebakorrapärased muusikalietendused.

MuuseumidRedigeeri

  • Städtisches Museum Schloss Salder (Salderi lossi linnamuuseum, sealhulgas linna ajalugu, lossimuuseum, vahetuvad näitused, 2006. aasta suvest alates jääaja rada)
  • Städtische Kunstsammlungen Schloss Salder (Linna kunstikogu Salderi lossis)

HoonedRedigeeri

  • Lebenstedtis:
    • Linna mälestusmärk (Turm der Arbeit)
    • Raekoda (ehitatud 1959–1963)
    • Jäähall (Kaug-Ida stiilis)
  • Salzgitter-Badis:
    • Vanalinn
    • Thermalsolbad ("kuumade soolaveeallikate kümbla")
    • Protestantlik kirik St. Mariae Jacobi; sõjalise kaitse kirik, ehitatud 1481. aastal
    • Katoliiklik kirik St. Marien
    • Endine Nicolai kirik (tänapäeval üritusteruum)
    • Salzgitteri Bismarckturm
    • Endine raekoda turuplatsil
    • Tilly maja
    • talumaja Kniestedtis (nüüd vanuritekodu ja muusikakool)
    • "Beamtensiedlung" (1930. aastast, sulatusettevõtete töötajate eluruumid)
  • Palverännakukirik Engerodes, kabel ehitatud 1236. aastal, üks Alam-Saksi vanimaid palverännakukirikuid avatud freskodega
  • Wasserburg (loss), Gebhardshagen, ligi 1000 aastat vana
  • Franzosenbrücke ("Prantsuse sild"), kivist kaarsild üle Innerste jõe Hohenrode juures
  • Lichtenberg – lossivaremed, ehitatud Heinrich Lõvi poolt, purustatud 1552. aastal ja taasavatud 1950. aastatel. Vaade ja restoran.
  • Ringelheim – Ringelheimi loss, endine klooster, asutatud 10. sajandil, sekulariseeritud 1803. aastal. Barokk-kirik ehitati 1694. aastal, sealhulgas väärtuslik orel; krutsifiks Hildesheimi piiskopi Bernwardi töötoast (1000. aasta paiku); suur lossipark (Schlosspark)
  • Salder – Salderi loss linnamuuseumiga, endine linna embleem; loss ehitati Weseri renessanss-stiilis 1600. aasta paiku, oli aadliperekonna von Salder kodu Braunschweigi hertsogkonnas, hiljem hertsogi valdus; tänapäeval kohaliku ajaloo muuseum; lossikirik Maria-Magdalena ringikujulise põrandaplaaniga.
  • Thiede – Steterburgi nunnaklooster, asutatud 1003. aastal; on veel alles hooneid 11. sajandist. Abtissi maja ehitati 1691. aastal. Kirik 1752. aastast. 1938. aastal rekonstrueeriti ala üürimajadeks.

Teised vaatamisväärsusedRedigeeri

 
Salzgittersee, 2005

Korrapärased sündmusedRedigeeri

  • mai: linna spordinädal Lebenstedtis
  • mai: muuseumifestival Salderis
  • mai/juuni: Schützenfest Salzgitter-Badis
  • juuni/juuli: Altstadt-Festival Salzgitter-Badis

Tuntud inimesiRedigeeri

 
Friedrich Schlemm

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri