Ava peamenüü
Arsfenamiini struktuur

Salvarsaan ehk 606 ehk arsfenamiin (ka Ehrlich 606; magic bullet) on arseenipõhine ravim[1], mis võeti kasutusele süüfilise ravis 1910. aastal.

Nimetused ja tähisedRedigeeri

CAS-i number: 139-93-5.[2]

Muud nimetused: 3,3′-Diamino-4,4′-dihydroxyarsenobenzol (Dimer)

  • 3,3′,3′′-Triamino-4,4′,4′′-trihydroxyarsenobenzol (Trimer)
  • 3,3′,3′′,3′′′,3′′′′-Pentaamino-
    4,4′,4′′,4′′′,4′′′′-pentahydroxyarsenobenzol (Pentamer)
  • 2-Amino-4-(3-amino-4-hydroxyphenyl)arsanylidenarsanylphenol-Dihydrochlorid

Keemilised valemid:

  • C18H18As3N3O3 (trimer)
  • C30H30As5N5O5 (pentamer)

AjaloolistRedigeeri

606-e sünteesis esmakordselt Paul Ehrlichi laboris Alfred Bertheim 1907. aastal. Süüfilisevastase toime avastas samas laboris Jaapani bakterioloog Sahachiro Hata 1909. aastal.

31. augustil 1909 katsetas Nobeli auhinna laureaat immunoloog Paul Ehrlich esimest korda keemiaravi[3] – ta võttis ravimina kasutusele süüfilise tekitajate vastase preparaadi 606 ehk salvarsaani.[4][5]

ViitedRedigeeri

  1. Salvarsan, veebiversioon (vaadatud 13.04.2015)(inglise keeles)
  2. Salvarsan, veebiversioon (vaadatud 13.04.2015)(inglise keeles)
  3. 104 aasta eest katsetati esimest korda keemiaravi, Menu, 31. august 2013
  4. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1975
  5. Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, A History of Cancer Chemotherapy, doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res, 1. november 2008, 68;8643, veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)

KirjandusRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Arsphenamin seisuga 13.04.2015.