Salduse kihistu

Salduse kihistu (inglise Saldus Formation) on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe kihistu.[1] Seda hakkasid esimesena eristama Rita Ulste ja Lilita-Ilga Gailīte aastal 1970. Kihistu on nime saanud Salduse linna järgi.

Kihistu stratotüüp on nüüdseks hävinud südamikuga Ciecere-10 puurauk. Aastast 1989 on Saldus 5PM puurauk Salduse kihistu neostratotüüp.[2] Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke:

Eestis eristatakse selle kihistu kivimeid Kesk- ja Lõuna-Eesti aladel. Enamasti lasub see Kuldiga kihistul.[3] Viljandist loodes ja Saaremaa lõunaosas esineb üksnes Salduse kihistu.[4] Leedus eristatakse kihistut kogu riigis Riigi loodeosas ja Nemunase madalikul on selle suurim paksus 7,5 meetrit, maa kesk- ja idaosas 2,6 meetrit. Rootsis eristatakse kihistu kivimeid Östergötlandis.[5]

Kihistu moodustavad aleuriitsed ja liivakad hallid lubjakivid.[6]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Salduse kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Kaljo, D., Hints, L., Hints, O., Martma, T. and Nõlvak, J., 1999. Carbon isotope excursions and coeval environmental and biotic changes in the late Caradoc and Ashgill of Estonia. Acta Universitatis Carolinae, Geologica 43: 507–510.
  4. Kaljo, D., Hints, L., Männik, P., Nõlvak, J., 2008. The succession of Hirnantian events based on data from Baltica: brachiopods, chitinozoans, conodonts, and carbon isotopes. Estonian Journal of Earth Sciences 57: 197–218.
  5. Geophysical well log-motifs, lithology, stratigraphical aspects and correlation of the Ordovician succession in the Swedish part of the Baltic Basin. Mikael Erlström, Daniel Sopher, 2019
  6. Modelling Seawater Chemistry of the East Baltic Basinin the Late Ordovocian – Early Silurian, Enli Kiipli, Tallinn, 2005

Välislingid

muuda