Salatsi vald

(Ümber suunatud leheküljelt Salatsi linna maaterritoorium)

Salatsi vald (läti keeles Salacgrīvas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Salacgrīva ja Heinaste linnaga ning Liepupe, Heinaste, Staicele, Aloja, Pāle ja Viļķene vallaga.

Salatsi vald

läti Salacgrīvas pagasts

Pindala: 312,8 km²
Elanikke: 1831 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Salacgrīva
Vana-Salatsi mõisa hoonetekompleks

Valla pindala on 313 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2214 inimest.[2]

1958. aastal moodustati Salatsi linna maaterritoorium. Sellega liideti osa seni Salatsi linnale allunud likvideeritavast Dzintari külanõukogust, osa Salatsi külanõukogu sovhooside "Ainaži" ja "Salacgrīva" maadest, Vitrupe külanõukogu sovhoosi "Salacgrīva" Vitrupe osakond ja põllumajandusartelli "Enkurs" maad. Aastal 1977 liideti osa maaterritooriumi maadest Salatsi külanõukoguga, osa aga Heinaste linnaga.[3] Aastal 1998 liideti Salatsi linna maaterritooriumiga Salatsi vald. Aastal 2009 liideti Salatsi linn ja Salatsi linna maapiirkond ühtseks Salatsi piirkonnaks. 2010. aastal eraldati Salatsi linna maaterritoorium taas linnast ja hakkas kandma Salatsi valla nime. 2021. aastast kuulub vald Limbaži piirkonda.

Vald jääb Salatsi jõe kallastele, teised tähtsamad jõed on Svētupe ja Vitrupe jõgi.

Kaitsealused objektid muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Liivi ohvrikoobas ja Krogkalnsi muinaskalmed ehk Kirikumägi. Regionaalse kaitse all on Rootsi tee ja Kilzumi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu. Kohaliku kaitse all on hiiepaik Kuiķuļi pühade tammede salu, Priecumi muinaskalmed ja lubjaaahju ase.[4]

Looduskaitse all on Vana-Salatsi ussikuusk, Vana-Salatsi pärn, Vana-Salatsi paju, Silvēveri lehis, Silvēveri mänd, Veckalēji kased, Veckalēji mänd, Munase mänd, Jaunaģi seedermännid, Oļķi mäe pärn, Oļķi tamm, Lielmežkadagi tamm, Mustanči pärn, Priecumi tamm, Priecumi pärn, Lauvase tamm, Kuiķule lehis, Kuiķule kooli allee pärnad, Kuiķule pärn, Kuiķule männid, Kuiķule vallamaja pärn, Mazkuiķule tamm, Ķilzumi mänd, Liivi ohvrikoobas, Vedamurgase pühad tammed, Kraukļi mänd, Ķulaurga mänd, Reisagrāvjise mänd, Kraujase kivikülv, Kraujase Suur Mererahn, Toberkalnsi tammed, Toberkalnsi allee tamm, Toberkalnsi männid, Svētciemsi kivikülv, Kaspari tuulepesaga mänd, Ērgļkalni pärn, Ķuļļese mänd, Vējavi mänd, Vangase tamm, Vecdambji pärnad, Urgaskalni elupuu, Brasla mänd, Muižuļi mänd, Muižuļi hobukastan, Muižuļi rändrahn, Kutkājase kask, Kutkājase männid, Bērziņi mänd, Veczemi männid, Veczemi pank, Vētrase tammed, Kuršulejase tammed, Ligzdi tamm, Mantiņi Suur mänd, Mantiņi männid, Stauģi männid, Jaunzemi oja pärn, Zivtiņase mänd, Vilnīši männid, Kāpnieki männid, Līčupese jugapuu, Rozītese männid, Ežurgase Punane pank (osaliselt), Lepstese mänd, Nabagmāja tamm, Vāvuļi pärn, Jaunkalēji saar ja Jaunkalēji tamm. Valda jääb 27,9 hektari suurune Karateri hoiuala, seda läbib Salatsi oru maastikukaitseala. Valla loodeosa ulatub hoiuala staatuses rannaniitude vööndisse Randu pļavas, kirdeosa asub osaliselt Lielpurvsi hoiualal, kaguosa asub osaliselt Niedrāji-Pilkase soo hoiualal, lõunaosa osaliselt Vitrupe oru hoiualal, osaliselt aga Vidzeme kivise mereranna hoiualal, vald ise asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Piirkonna rannik jääb suures osas Vitrupe-Tūja kaitstavale merealale.[5]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1892 lätlast, 91 venelast, 13 valgevenelast, 51 ukrainlast, 14 poolakat ja 9 leedulast.[6]

Vallas on järgmised külad.

Küla Küla tüüp Elanike arv[7]
Avotkalns mazciems 16 (2006)
Korģene vidējciems 199 (2018)
Kotlopi mazciems 2 (2006)
Kuiķule skrajciems 12 (2006)
Lauva mazciems 44 (2006)
Lāņi skrajciems 9 (2018)
Svētciems vidējciems 378 (2018)
Šķīsterciems mazciems 15 (2006)
Zonapi skrajciems 22 (2006)
Unģeni mazciems 6 (2006)
Vecsalaca vidējciems 194 (2018)
Vitrupe mazciems 6 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 09.08 2023
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 09.09 2017
  6. Ethnic composition of Latvia 2011
  7. 7,0 7,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda