Saksa-Balti Erakond

(Ümber suunatud leheküljelt Saksa-Balti erakond)

Saksa-Balti Erakond oli 19181935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond.

Saksa Erakond Eestimaal
Saksa-Balti Erakond
Eesti erakond
Esimees Christoph von Mickwitz 1918–1920
Asutamine 1918, suleti 1935
Peakorter Tallinn

Erakonna loomine

muuda

Esimene baltisakslaste partei rajati 1905. aastal ja kandis nime Eestimaa Konstitutsioonilise Partei. Erakonna eesmärk oli Balti erikorra kindlustamine ja ühtlasi taotles see Baltikumi autonoomiat. Erakonna mõju vähenes Esimese maailmasõja ajal seoses baltisakslaste poliitilise ja majandusliku tegevusvabaduse piiramisega. Partei tegevus lõpetati pärast Veebruarirevolutsiooni.[1]

1918. aasta novembris koostatud partei programmis pooldati konstitutsioonilise monarhiaga ühtset Balti riiki kahekojalise rahvaesindusega. 1918. aasta 23. detsembris asutati Saksa Erakond Eestimaal (saksa keeles Deutsche Partei in Estland), nimetati 1919. aasta sügisel ümber Saksa-Balti Erakonnaks Eestis (Deutsch-baltische Partei in Estland)[2]. Juhatuse koosolekul 14.12.1918. aastal sai esimeheks Christoph von Mickwitz, aseesimeesteks Hermann Koch, parun Georg Rudolf von Stackelberg-Kurküll ja August Spindler, sekretäriks Eugen Wilde. Erakond registreeriti Tallinn-Haapsalu Rahukogus 1919. aasta augustis. Registreeriti ka ametlikult osakonnad Rakveres (Rakvere-Paide Rahukogus 1920. aasta oktoobris), Võrus (Tartu-Võru Rahukogus 1923. aasta novembris) ja Valgas (Tallinna-Haapsalu Rahukogus 1924. aasta veebruaris).

Maailmavaade

muuda

Saksa-Balti erakond hoidis rahvuslikku konservatiivset joont, mille põhiseisukohtade hulka kuulusid näiteks kõigi Eestis elavate rahvaste keelte võrdõiguslik kasutamine riigiasutustes, sakslaste esindatus valitsuses, Eestis elavate rahvaste lepitamine, president riigipeana jne. Põhieesmärk 1920. aastate esimesel poolel oli laialdase kultuurautonoomia saavutamine. Samuti taotles erakond vähemusrahvuste õigust korraldada iseseisvalt oma kirikuasju.[3]

Huvirühmad

muuda

Saksa-Balti Erakonda rahastasid peamiselt töösturid, pankurid ja kaupmehed, mis suurendas oluliselt nende mõjuvõimu partei ladvikus.[4]

Ideoloogiliselt jagunes Saksa-Balti Erakond kaheks: vanabaltlasteks (Alt-Balten) ja väikesakslasteks (Klein-Deutsche). Vanabaltlased esindasid konservatiivsemat suunda ja pidasid võimalikuks otsida toetajaid ka maailmavaateliselt lähedaste eestlaste hulgast. Nende hulka kuulusid endised aadlikud, kaupmehed ja literaadid. Väikesakslased pooldasid rahvuslikku parteid ja koostööd välissakslastega mujal Euroopas. Nende hulka kuulusid muuhulgas Venemaalt saabunud sakslased, aga ka riigi- ja kadakasakslased, samuti käsitöölised. Väikesakslastel puudusid arvestatavad liidrid ning olles passiivsemad kui konservatiivid, jäid nad parteis esialgu tagaplaanile.[4]

Teise jaotuse järgi oli erakonna sees neli huvirühma: riigi suhtes opositsiooniliselt meelestatud põlisaadel, suurtöösturid ja -kaupmehed, traditsiooniline intelligents ja „demokraadid“.[5] Partei juhtimine oli intelligentsi käes, hästi esindatud oli ka suurtöösturite ja -kaupmeeste hääl. Parteisisest ühtsust aitas 1920. aastate esimesel poolel säilitada võitlus kultuurautonoomia saavutamise nimel.

Asutavas Kogus

muuda

Asutava Kogu valimistel 1919. aastal kandideerisid: Hermann Koch, Max Bock, Johannes Meyer, parun Georg Stackelberg, Werner Hasselblatt, parun Ernest Rosen, Georg Rossmann, Alvil Hirschfeldt, Berend Wetter-Rosenthal, Friedrich Berncke, Woldemar Hartmann, parun Charles Stackelberg, Harry Koch, Alfred Walter, Hermann Ammende, Edgar Hoeppener, Max von Hafner, Paul Kroll, Edward von Sivers, Heinrich Badendick, Konrad Koch, parun Hans Wrangell, Wilhelm Reinartz, Hans von Brevern, Robert Weltz, Martin Luther, Ernst Sporleder, Hermann Stolzmann, August Spinbier. Saksa Erakonnast Eestis nimekirjast valiti Asutavasse Kogusse jurist Hermann Koch, 1917. aasta Eesti Maapäeva saadik Max Bock ja Tartu günekoloog Johannes Meyer. Viimane vahetati 27. jaanuaril 1920 Georg Rudolf von Stackelbergi vastu.

Erakond kogus valimistel 2,5% häältest.[6]

Valimistulemused Asutava Kogu ja Riigikogu valimistel

muuda
Valimised    Esindusorgan    Häälte arv    Esinduskogu koosseis
(Asutav Kogu=120 saadikut)
(Riigikogu=100 saadikut)
   
1919 Asutav Kogu 11 462 häält 3
1920 I Riigikogu 18 444 häält 4
1923 II Riigikogu 15 950 häält 3
1926 III Riigikogu 13 278 häält 2
1929 IV Riigikogu 16 235 häält 3 (koalitsioonis koos 1 rootslaste vähemusrahvuste esindajaga)
1932 V Riigikogu 15 527 häält 3 (koalitsioonis koos 1 rootslaste vähemusrahvuste esindajaga)

I Riigikogu valimistel kandideerisid Saksa-Balti Erakonnast:

Pärast Saksa kultuuromavalitsuse loomist, 1925. aastal, hakkas Saksa-Balti Erakonna toetus langema, kuna ta kaotas ühe seni olulise tegevusväljundi. Sakslaste esindatud Riigikogus vähenes, mistõttu loodi 1929. ja 1932. aasta Riigikogu valimistel valimisliit rootslastega, kellega koostöös saavutati mõlemal korral kolm mandaati. Koostöö rootslastega viis ka erakonna lähenemise eesti parteidele, kuna rootslaste sidemed eestlastega olid tihedamad.[8]

Valitud saadikud

muuda
Nimi Kommentaar
Asutav Kogu 1919–1920
Max Bock Fraktsiooni esimees
Hermann Koch
Johannes Meyer Loobus 27. jaanuaril 1920 mandaadist
Georg Stackelberg Alates 27. jaanuarist 1920
I Riigikogu 1920–1923
Max Bock Fraktsiooni esimees
Hermann Koch
Walter von Petzold
Georg Stackelberg
II Riigikogu 1923–1926
Werner Hasselblatt Fraktsiooni esimees
Carl von Schilling
Martin Christian Luther Loobus 1. oktoobril 1923 mandaadist
Gerhard Kress Alates 1. oktoobrist 1923 / loobus 9. aprillil 1924 mandaadist
Axel de Vries Alates 9. aprillist 1924
III Riigikogu 1926–1929
Werner Hasselblatt (Fraktsiooni) esimees
Carl von Schilling
IV Riigikogu 1929–1932
Carl von Schilling Fraktsiooni esimees
Werner Hasselblatt
Hans Pöhl Rootslane, suri 22. jaanuaril 1930
Mathias Westerblom Rootslane, alates 22. jaanuarist 1930
V Riigikogu 1932–1937
Carl von Schilling Fraktsiooni esimees
Hermann Koch
Mathias Westerblom Rootslane

Esimehed

muuda
  • Christoph von Mickwitz 1918–1920
  • August Spindler 1920–1923
  • Harry Koch 1923
  • Gerhard Kress 1923–1924
  • Axel de Vries 1925–1933
  • Martin Christian Luther 1933
  • Viktor von zur Mühlen 1933 (lühikest aega)
  • Martin Christian Luther 1933–1935

Tegevuse lõpetamine

muuda

Saksa-Balti Erakond Eestimaal kaotati koos kõigi teiste poliitiliste erakondade ja nende liitudega Ühingute ja nende liitude seaduse jõustumisel 6. mail 1938[9] ning likvideeriti selle seaduse alusel koos oma Võru ja Rakvere osakonnaga 1939. aastal[10][11][12].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Mati Graf. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga ja järellooga. Tallinn 2000, lk 15.
  2. Kaido Laurits. Saksa Kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940: monograafia ja allikad. Tallinn 2008, lk 30.
  3. Olev Liivik. Baltisaksa poliitika 1920. aastate algul. Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist: 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000, lk 13–30, siin lk 15.
  4. 4,0 4,1 Liivik, Baltisaksa poliitika, lk 18–19.
  5. Michael Garleff. Deutschbaltische Politik zwischen den Weltkriegen: Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, Bd. 2. Bonn – Bad-Godesberg 1976, lk 18.
  6. Õie Elango. Eesti maast ja rahvast: maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn 1998, lk 186–187.
  7. Die kandidatenlisten der Deutsh-Baltischen Partei, Revaler Bote, nr. 232, 18 november 1920
  8. Liivik, Baltisaksa poliitika, lk 28.
  9. https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/11
  10. https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=20211211211657919799&id=110250416030&active=5&query=saksa-balti+erakond&naita_ridu=10&sess_id=0c93fc8ca73337575a0f90d76e4a446a
  11. https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=20211211211657919799&id=110250413071&active=4&query=saksa-balti+erakond&naita_ridu=10&sess_id=0c93fc8ca73337575a0f90d76e4a446a
  12. https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=20211211211657919799&id=110250416028&active=4&query=saksa-balti+erakond&naita_ridu=10&sess_id=0c93fc8ca73337575a0f90d76e4a446a

Välislingid

muuda