Saigyō
Saigyō Hōshi (西行 法師; 1118[1] – 23. märts 1190) oli Heiani ajastu lõpus ja Kamakura ajastu alguses elanud jaapani budistlik munk ja luuletaja.[2] Teda peetakse üheks kõige kuulsamaks budistlikuks jaapani luuletajaks.[1][2][3]
| Saigyō Hōshi (西行 法師) | |
|---|---|
 Saigyō Hōshit kujutav illustratsioon Hyakunin isshu luuleantoloogias | |
| Sünninimi | Satō Norikiyo (佐藤 義清) |
| Sündinud |
1118 Kyoto, Jaapan |
| Surnud |
1190 (71–72 aasta vanuses) Kawachi provints, Jaapan |
| Rahvus | jaapanlane |
| Elukutse | luuletaja |
| Pseudonüüm | Saigyō |
266 tema luuletust on valitud keiserlikesse luuleantoloogiatesse.[3]
BiograafiaRedigeeri
Lapsepõlv ja noorpõlvRedigeeri
Saigyō, sünninimega Satō Norikiyo (佐藤 義清), sündis 1118. aastal Kyotos. Ta sündis jõukas ja sõjalisi traditsioone austavas Satō perekonnas, mis põlvnes omakorda Fujiwara suguvõsast.[4][5] Ta vanaisa Sato Suekiyo teenis tolleaegse pealinna Heiani korravalves ja nende tähtsaimaks esivanemaks oli Fujiwara no Hideosato, kes osales 940. aastal toimunud keisrivastase mässu mahasurumises[5] ja mõningatel andmetel tappis lahingu käigus isiklikult mässu juhi Taira no Masakado[6]. Mitmete Saigyō biograafide arvates kajastub järgnevas luuletuses tema lapsepõlvesoov isa ja vanaisa kombel vapraks sõdalaseks saada.[5]
| Rōmaji | Eesti keeles |
|
|
1140. aastal, 22-[8] või 23-aastaselt[2][4][9], kohe pärast ta valimist samuraidest koosneva elitaarse ihukaitsesalga liikmeks, mille ülesandeks oli kaitsta Kyotos resideerivaid endiseid keisreid, otsustas ta järsult oma sõjaväelisest karjäärist loobuda ja mungaks hakata.[9][2][4] Otsuse täpne põhjus pole teada, kuid ajaloolaste arvates võisid selleks olla näiteks põlgus keisri õukonnas valitsenud korruptiivse elustiili vastu, lähedase inimese surm või luhtunud armuafäär.[4][9][8]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Juuni 2017) |
TeosedRedigeeri
- Sankashū („Mägikodu”); Saigyō isikukogu, mis sisaldab üle 1500 luuletuse.[3][10]
- Kikigakishū („Kuuldud luuletused”)[11]
- Kikigaki zanshu („Järele jäänud kuuldud luuletused”)[11]
- Ihon Sankashū / Saigyō-shōnin shū („Mägikodu teine käsikiri” / „Saigyō-shōnini luulekogu”)[11]
Eesti keelesRedigeeri
- Mägikodu. Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik. Tallinn 2012. Tallinna Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9985-587-33-1
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Allik 2012, lk 7
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Saigyō". Encyclopædia Britannica, 20. juuli 1998. Vaadatud 13, juuni 2017. Inglise keeles.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Allik, Alari (2014), „Sada luuletust, sada luuletajat”. lk 205. Tallinna Ülikooli kirjastus. Tallinn. 2014. ISBN 9789-985-58-775-1
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Saigyō". Alari Allik. Ninniku. Vaadatud 13. juuni 2017.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Allik 2012, lk 10
- ↑ Lafleur 2012, lk 3
- ↑ Lafleur 2012, lk 4
- ↑ 8,0 8,1 Sewell, Robert G. (1977). "The Path of the Poet-Priest Saigyō". Denver Quarterly (inglise keeles) (12(2)): lk 120–126. doi:10.7282/T3JM281S. Vaadatud 13. juuni 2017.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Sterba, Carmen. "Historically Speaking: The Hermit Poet Known by Emperors and Shoguns". Samurai-Archives. Vaadatud 13. juuni 2017. Inglise keeles.
- ↑ Allik 2012, lk 57
- ↑ 11,0 11,1 11,2 Allik 2012, lk 58
KirjandusRedigeeri
- Allik, Alari (2012) „Mägikodu”. Tallinn. Tallinna Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9985-587-33-1
- Lafleur, William R. (2012) „Awesome Nightfall: The Life, Times, and Poetry of Saigyo”. Simon and Schuster. ISBN 9780861719075
VälislingidRedigeeri
- Sissekanne Encyclopædia Britannicas. (inglise keeles)
- Jaan Tooming. "Erakluse kiituseks ehk värsid 12. sajandist". Postimees.
