Männi-käbilind
Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
| Männi-käbilind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Vintlased Fringillidae |
| Perekond |
Käbilind Loxia |
| Liik |
Männi-käbilind |
| Binaarne nimetus | |
|
Loxia pytyopsittacus (Borkhausen, 1793) | |
Levila
muudaMänni-käbilinnu areaal piirdub Euroopa ja Lääne-Siberiga[1], kus ta on levinud Skandinaavia poolsaarel, Soomes, Eestis, Lätis ja Venemaal kuni Uuralini. Väike asurkond on Šotimaal. Eestis on männi-käbilind hajusalt levinud väikesearvuline haudelind[1], tema pesitsusaegseks arvukuseks hinnatakse 1000–3000 paari, talviseks arvukuseks 2000 – 15 000 isendit[2].
Sarnaselt teiste käbilindudega sooritab ta toiduikalduse aastatel invasioone.
Välimus
muudaMänni-käbilinnu üldpikkus on 18 cm. Sulestiku poolest sarnaneb ta väga kuuse-käbilinnuga, aga tal on tolle omast suurem pea, tugevam ja ühtlasemalt jäme nokk ning alanoka tipp pole külgvaates enamasti nähtav. Ka häälitsused ja käitumine on sarnased. Sellepärast on neid liike raske eristada. Parim eristamisalus on häälitsus, mis männi-käbilinnul on sügav ja vali "tšuup" või "tjuup". Isaslinnud kipuvad olema punakad või oranžid, emaslinnud kollakad või rohekad, aga väljakujunenud värvuskombinatsiooni männi-käbilinnul ei ole.
Elupaik ja pesitsemine
muudaMänni-käbilind elab okasmetsas, eelistades männikuid. Ta pesitseb suhteliselt hõredalt ja tema arvukus on aastati kõikuv.[3]
Pesa võib ta ehitada nii männi kui ka kuuse otsa. Pesa paikneb enamasti kõrgel, oksa tipus, tüvest eemal. Kurnas on 2–5 muna. Pesa on paksu seinaga ning koosneb raagudest, kõrtest, samblast ja samblikest. Pesalohk on vooderdatud karvade ja sulgedega.[4] Pesa ja munad on samasugused kui kuuse-käbilinnul.[5]
Toitumine
muudaMänni-käbilind sööb kuuse- ja männiseemneid, harva ka marju, näiteks mustikaid, millest nokib välja ainult seemned.[5]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Loomade elu", 6. kd., lk. 412
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ L. Jonsson, "Euroopa linnud". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk. 521
- ↑ O. Renno. "Eesti linnuatlas". Tallinn, Valgus 1993
- ↑ 5,0 5,1 L. Rootsmäe, H. Veroman. "Eesti laululinnud". Tallinn, Valgus 1974
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Männi-käbilind |
- Männi-käbilind andmebaasis eElurikkus
