Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest. Uurijatel puudub üksmeel selle kujunemise ja arengu detailide osas, kuid üldiselt arvatakse, et saami algkeelel on olnud tihedad kontaktid läänemeresoome algkeele ja varaste germaani keelte vormidega ning et algselt räägiti seda väljaspool ajaloolisest ajast tuntud saami keelte levikuala (ehk väljaspool Lapimaad).

Eraldumine teistest Uurali keeltest muuda

Traditsiooniline käsitlus muuda

  Pikemalt artiklis Kammkeraamika teooria

Kuna saami keeled on lähedased läänemeresoome keeltele, siis varasemal ajal eeldati, et mõlemad pärinevad ühisest läänemeresoome-saami algkeelest.[1][2][3] Traditsioonilise arusaama järgi on saami algkeele juured kammkeraamika kultuuriga Läänemere äärde jõudnud varases soome-ugri keelekujus.[4][5] Selle vaate aluseks on järjepidevusteooria: pärast tüüpilise kammkeraamika kultuuri (3900–3500 aastat eKr, vananenud dateeringu järgi 3300–2800 eKr[6]) saabumist (või mõne arvamuse kohaselt veelgi pikemalt[5]) on arheoloogilistel andmetel asustuse areng olnud järjepidev ja katkestusteta – seega peaks ka keeleline ajalugu sel perioodil olema järjepidevalt soomeugrilik.[5][7][8] Läänemeresoome-saami algkeele lagunemist on selle mudeli alusel tihti seletatud nöörkeraamika kultuuriga piirkonda saabunud indoeuroopa keele (varem peeti selleks algbalti keelt, tänapäeval aga arhailisemat loode-indoeuroopa keelt) ebaühtlase mõjuga: sellest tugevamalt mõjutatud alal kujunes välja läänemeresoome algkeel, kaugemale jäänud Soome sisemaal aga saami algkeel.[5][9][10]

Tänapäeval on need seisukohad populaarsust kaotanud. Järjepidevusteooria põhialuseid – arheoloogilise kultuuri samastamist kindla keelerühmaga ja arheoloogilise järjepidevuse samastamist keelelise järjepidevusega – on hakatud pidama nõrgalt põhjendatuks[5][11] ning mitmete ajaloolisest ajast tuntud näidetega vastuolus olevaks.[12] Teisalt on Eesti ja Põhja-Läti kui eeldatava algläänemeresoomlaste kujunemiskoha puhul ilmnenud asustuse katkestus aastatel 2000–1200 eKr ning Uurali algkeele lahknemise aeg on dateeritud nooremaks (umbes 2000 eKr) kui varem arvatud, sealhulgas nooremaks kui kammkeraamika.[5] Kahtluse alla on seatud läänemeresoome-saami algkeele eksisteerimine, sest omavahelisi sarnasusi saab suures osas seletada hilisemate tihedate kontaktidega. Nii on lähimate sugulaskeelte kandidaatidena välja pakutud teisigi läänepoolseid Uurali keeli: mordva ning varakult kadunud merjalaste, muromlaste, meštšeralaste ja Novgorodi ümbruse tšuudide keeli.[2][13][14] Uuemad kohanimede ning soome ja karjala keeles leiduvate saami laensõnade uuringud näitavad ühtlasi saami keele varem arvatust laiemat levikut kogu Soome ja Karjala alal.[15]

Uued käsitlused muuda

 
Asko Parpola Uurali keelepuu

Kammkeraamika-soome-ugri hüpoteesi asemel on Asko Parpola ja Petri Kallio välja pakkunud, et saami algkeelele eelnenud Uurali keelevorm jõudis Volga-Oka piirkonnast Läänemere idarannikule koos tekstiilkeraamika kultuuri (algus 1900 aastat eKr) ja Seima-Turbino võrgustikuga (1900–1600 aastat eKr).[16][17] Parpola arvab, et saami algkeele eellane eristus teistest Uurali keelte harudest (sealhulgas lähimatest sugulastest ehk läänemeresoome ja mordva keelte eellasest) mõnisada aastat pärast Uurali algkeele ühtsuse lagunemist.[18] Osutades saami algkeeles leiduvatele vanadele loode-indoeuroopa laensõnadele, mis algläänemeresoome keeles puuduvad, järeldab Ante Aikio, et nende murdeline erinevus võib olla väga vana.[19] Valter Lang ei pea mitmetel põhjustel siiski usutavaks, et tekstiilkeraamika kultuuri ja Seima-Turbino võrgustiku kaudu oleks saanud toimuda suurem rahvaränne või keelevahetus. Samas jagab ta Parpola seisukohta, et saami ja läänemeresoome algkeelte varased vormid levisid lääne poole eraldi: esimene mööda põhjapoolset ja teine mööda lõunapoolset kontaktide koridori.[20] Kinnitusena, et nad ei liikunud koos, on nähtud loomakasvatusega seotud algbalti laenude esinemist läänemeresoome algkeeles ja puudumist saami algkeeles ning paleoeuroopa laenude esinemist saami algkeeles, kuid nappust läänemeresoome algkeeles.[2] Lang arvab, et saami algkeele kujunemisel oli oluline roll ka hilisematel, näiteks pronksiaja lõpul (700–500 aastat eKr) Volga-Kama piirkonnast Fennoskandia suunas liikunud rändelainetel.[20]

Algkodu muuda

Ante Aikio arvates on olemasolevate väheste andmete valguses võimalik väita vaid seda, et varast saami algkeelt ("Pre-Proto-Saami") räägiti tõenäoliselt kusagil Järve-Soome piirkonnas. Nimetatud asukoht sobib tema arvates kõige paremini kokku asjaoluga, et tollest keelestaadiumist pärineb hulk alggermaani laene, millest enamikul puuduvad paralleelid varases läänemeresoome algkeeles, mida kõneldi kusagil Soome lahest lõuna pool. See näitavat, et kummalgi keelekogukonnal on olnud teineteisest sõltumatuid kontakte germaani algkeele rääkijatega. Balti algkeelest pärit laensõnu on vähem ja enamikul neist on vaste ka varases läänemeresoome algkeeles, mida Aikio peab märgiks, et otsekontaktid olid vähesed ja laenud on saadud nende vahel asunud läänemeresoomlaste kaudu. Samas asustasid varase saami algkeele kõnelejad Aikio järgi vaid osa Järve-Soomest, kuna ta peab kogu ala liiga suureks ühtse keelekogukonna säilimiseks, samuti hõlmas osa piirkonnast hiljem hääbunud paleo-Järve-Soome keel ("Paleo-Lakelandic").[21] Frog välistab algkodu asetsemise Soome rannikul, kuna see oli osa Skandinaaviast lähtunud kaubateest ja seal tegeldi loomakasvatusega, saami algkeel aga kummastki nähtusest tunnistust ei anna. Tema arvates asus see kõige tõenäolisemalt Karjala ja/või Soome sisemaa lõunapoolses osas.[2] Jaakko Häkkineni tõlgenduses näitavad alggermaani ja algbalti laenud, et esimese mõju aja jooksul kasvas ja teise oma kahanes, millest Häkkinen järeldab, et saami algkeele kõnelejaskond liikus aja jooksul lähemale alggermaanlastele ja otsekontakte algbaltlastega takistas nende vahele levinud läänemeresoome algkeel.[22] Oma mudelis paigutab ta saami keele algkodu Laadoga ja Onega järvest lõuna poole.[23] Samas piirkonnas oli algkodu ka Pekka Sammallahti arvates. Aikio näeb siiski selle paigutuse nõrkustena sealsete saami päritolu kohanimede nappust ja vähest kokkupuutevõimalust germaani algkeelega.[23][24]

Laialilevimine ja keeleühtsuse lagunemine muuda

 
Saami algkeele päritolu, laialilevimine ja naaberkeeled Ante Aikio ja Asko Parpola järgi

Mingil hetkel on saami algkeeles toimunud radikaalne muutus vokaalisüsteemis ("Suur saami vokaalinihe"),[25] mis leidis Mikko Heikkilä sõnalaenudel põhineva analüüsi järgi aset viimastel sajanditel eKr.[26] Vokaalimuutuse järgse hilise saami algkeele ("Proto-Saami") perioodil on sinna laenatud sõnu muinaspõhja keelest, mille paljud häälikumuutused on ruunikirjade abil dateeritavad, mis omakorda võimaldab ka saami algkeele muutusi ajaliselt määratleda. Aikio hinnangul paistab enamik laene pärinevat perioodist 200–500 aastat pKr, kindlasti mitte aga hilisemast ajast kui 700 aastat pKr.[27] Seejuures näitab laenude mõnevõrra erinev kuju ja ebaühtlane jaotus lääne- ja idapoolsete saami keelte vahel tema arvates seda, et saami algkeel oli juba lagunemisstaadiumis ja selle murded olid hiljemalt aastaks 500 pKr levinud aladele, kus saami keeli kõneldi ka ajaloolisel ajal (sealhulgas Skandinaaviasse). Kohanimede analüüsi teel on samale järeldusele jõudnud ka Mikko Heikkilä ja Knut Bergsland.[28][29]

Keeleala laienemine toimus tundmatute paleoeuroopa keelte arvel, mis seetõttu kadusid, kuid jätsid saami algkeelde oma mõjusid, sealhulgas rohkelt looduskeskkonda iseloomustavaid substraatsõnu.[30][31] Frogi arvates võis hääbunud keelte hulgas olla ka lääneuurali keeli, näiteks mõni teine varasest saami algkeelest väljakujunenud haru.[32] Järjepidevusteooriast lähtuvate autorite (nt Christian Carpelan) kohaselt liikusid esimesed varase saami algkeele kõnelejad Lapimaale koos Lovozero keraamika (1900–1000 aastat eKr) levikuga, lõplikult kujunes "täielikult algsaamilik kultuuriline ilme" välja aga koos Kjelmøy keraamika tekkega (700/650 aastat eKr).[10][33] Aikio hinnangul näitab aga substraadi iseloom, et sõnad laenati pärast muutust saami algkeele vokaalisüsteemis ja osaliselt ka pärast selle jagunemist murreteks ehk laias laastus muinaspõhja laenudega samal ajal.[34] Kohanimede ning soome ja karjala keeles leiduvate saami laenude järgi otsustades levis saami algkeel sel perioodil lisaks Lapimaale ka peaaegu kogu ülejäänud Soome ja Karjala territooriumile ja võib-olla ka idapoolsetele aladele.[35] Saami algkeele põhja poole levimise põhjuseks on mõnikord peetud läänemeresoome hõimude survet. Aikio, kelle mudeli järgi toimus selline surve alles pärast ekspansiooni, oletab, et tegu võis olla algsaami keele kõnelejate paiknemisega olulises kohas tärkava Skandinaavia karusnahakaubanduse võrgustikus.[36] Frogi arvates oli saami algkeele levik aga pigem karusnahakaubanduse tekke eelduseks ja see oli juba varem saanud Fennoskandia mitmekeelse rahvastiku lingua franca '​ks.[37]

Viited muuda

  1. Ante Aikio (2012). An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. – Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, Helsinki: Finno-Ugrian Society, lk 67–68.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Frog (2017). Sámi Religion Formations and Proto-Sámi Language Spread: Reassessing a Fundamental Assumption. – The Ret­ro­spect­ive Meth­ods Net­work Newsletter, nr 12–13, lk 38.
  3. Petri Kallio (2015, lk 81) on välja toonud erinevate varasemate autorite hinnangud läänemeresoome-saami algkeele kõnelemise aja kohta, need jäävad vahemikku 1300. aastast eKr kuni meie ajaarvamise alguseni.
  4. Aikio 2012, lk 104.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Valter Lang (2014). Eestlaste juured Eestimaal. Vikerkaar, 7–8, lk 78–92.
  6. Sulev Vahtre (1994). Eesti ajalugu. Kronoloogia, Tallinn, lk 9
  7. Asko Parpola (2012). Formation of the Indo-European and Uralic (Finno-Ugric) language families in the light of archaeology. Kogumikus "A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe", toimetajad Riho Grünthal ja Petri Kallio, Helsingi, lk 143–146.
  8. Aikio 2012, lk 80.
  9. Aikio 2012, lk 99, 104.
  10. 10,0 10,1 Parpola 2012, lk 147.
  11. Aikio 2012, lk 80–81.
  12. Aikio 2012, lk 100–101.
  13. Aikio 2012, lk 67–70.
  14. Parpola 2012, lk 148–149.
  15. Parpola 2012, lk 149.
  16. Parpola 2012, lk 148–149, 156.
  17. Petri Kallio (2015). The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe. Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim). The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages, lk 84–85.
  18. Parpola 2012, lk 156, 169.
  19. Aikio 2012, lk 75–76.
  20. 20,0 20,1 Valter Lang (2015). Formation of Proto-Finnic – an archaeological scenario from the Bronze Age / Early Iron Age. Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Plenary papers.
  21. Aikio 2012, lk 72–74, 103.
  22. Aikio 2012, lk 75.
  23. 23,0 23,1 Aikio 2012, lk 93, 103.
  24. Ante Aikio (2006). On Germanic-Saami Contacts and Saami Prehistory. Journal de la Société Finno-Ougrienne 91, lk 42.
  25. Aikio 2012, lk 70–71.
  26. Aikio 2012, lk 93.
  27. Aikio 2012, lk 76.
  28. Aikio 2012, lk 76–79.
  29. Aikio 2006, lk 43.
  30. Aikio 2012, lk 80–88.
  31. Kallio 2015, lk 87.
  32. Frog 2017, lk 39.
  33. Aikio 2012, lk 99.
  34. Aikio 2012, lk 81–87.
  35. Aikio 2012, lk 89–93.
  36. Aikio 2012, lk 105–106.
  37. Frog 2017, lk 40.