Ava peamenüü

SI-süsteemi põhiühikud

(Ümber suunatud leheküljelt SI põhiühikud)

SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.

Põhiühikud ja nende vastastikune seotus; nooled on suunatud sõltuva ühiku poole nendelt ühikutelt, millele defineerimisel tuginetakse

Vastavalt Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi 1960. ja 1971. a otsustele on füüsikalised põhisuurused mõõdetavad järgmiste põhiühikutega:

Sisukord

Põhiühikute seos füüsikakonstantidegaRedigeeri

Põhiühikud on otse või kaude defineeritud muutumatute füüsikakonstantide ehk looduskonstantide kaudu, välja arvatud materiaalsel prototüübil põhinev kilogramm. Et aga selle nn algkilogrammi mass võib aja jooksul siiski muutuda (vähemalt teoreetiliselt), otsustati 2018. a Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsil defineerida ka kilogramm füüsikakonstandi alusel ja lähtuda Plancki konstandi väärtusest.

Plancki konstant   on võrdetegur footoni energia   ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse   vahel:  . Einsteini valem   seostab energia ja massi   valguse kiiruse   kaudu. Need valemid teevad võimalikuks mõõta massi footonite energia kaudu ehk seostada massi Plancki konstandiga. Kilogrammi uus definitsioon kehtib alates 20. maist 2019; ühtlasi uuenevad ka ampri, kelvini ja mooli definitsioonid ja täpsustuvad mõnede füüsikakonstantide väärtused.

Põhikute defineerimiuseks vajalike füüsikakonstantide väärtused (20.05.2019)Redigeeri

 
Põhiühikute seosed omavahel ja seitsme füüsikakonstantidega, mille numbriliste väärtuste abil põhiühikud defineeritakse
Tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisel üleminekul eralduva kiirguse sagedus
 
Valguse kiirus vaakumis
 
Plancki konstant
 
Elementaarlaeng
 
Boltzmanni konstant
 
Avogadro arv
 
540 THz sagedusega monokromaatilise kiirguse fotomeetriline kiirgusekvivalent

 

Põhiühikute 2019. a definitsioonidRedigeeri

Definitsioonid põhinevad füüsikakonstantide numbrilistel väärtustel ja uued definitsioonid on enamasti antud valemite kujul.

SekundRedigeeri

Definitsioon ei ole muutunud.

Sekund on tseesium-133 aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisel üleminekul eralduva kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi kestus.

 

MeterRedigeeri

Definitsioon ei ole muutunud ja põhineb valguse kiirusel.

Meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul.

 

KilogrammRedigeeri

Kilogrammi määratlus ei põhine enam prototüübil, vaid täpselt määratletud Plancki konstandil, mille ühik on s−1·m2·kg või vastavalt J·s. Niisiis defineeritakse kilogrammi põhiühikute sekund ja meeter kaudu.

 

AmperRedigeeri

Ampri definitsiooni on muudetud mõõtmise lihtsustamiseks. Uus definitsioon põhineb elementaarlaengu täpsel väärtusel (seega mitte enam kilogrammil ja meetril).

 

KelvinRedigeeri

Kelvini uus definitsioon põhineb Boltzmanni konstandi   täpsel väärtusel ja sellest tulenevalt sekundil, meetril ja kilogrammil.

 

MoolRedigeeri

Mooli uus definitsioon põhineb Avogadro arvul, seega pole enam seotud kilogrammiga.

 

KandelaRedigeeri

Definitsiooni sõnastust on muudetud.

540 THz sagedusega monokromaatilise kiirguse fotomeetriline kiirgusekvivalent   on täpselt võrdne 683 luumeniga vati kohta.

 

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri