Tavalahutusega televisioon
Tavalahutusega televisioon ehk SD-televisioon (SDTV, inglise k standard-definition television) on digitaaltelevisiooni süsteem, mille lahutusvõime on enam-vähem sama mis analoogtelevisiooni värvisüsteemides: Euroopas kasutusel olnud PAL ja SECAM (kaadris 625 rida, millest 576 rida kasutati pildi esitamiseks) ja USA NTSC (525 rida, millest 480 rida olid nähtavas kaadris). SDTV kaadris võib tegelikult olla sõltuvalt programmiallikast erinev arv ridu vahemikus 480–600.[1]
Analoogsüsteemile PAL vastava SDTV lahutuse tähis on 576i ja analoogsüsteemi NTSC korral 480i (i sõnast interlace tähistab ülerealaotust, vt Televisioonisüsteem).
Tavalahutust SDTV on asendamas kõrglahutus HDTV (Eestis alates 2015. aastast). HDTV-programmid vajavad edastamiseks oluliselt laiemat sagedusriba. Kui ühte 8 MHz laiusesse televisioonikanalisse mahub kümmekond SDTV programmi, siis HDTV programme mitte rohkem kui kolm. Rohkem võimalusi pakub üleminek DVB-T2 standardile, mis kasutab kõrgemat bitikiirust.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "LEVIRA digilevi programmid" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 23. märtsil 2015.