SA Hille Tänavsuu Vähiravifond

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" ehk Vähiravifond "Kingitud elu" on Eesti esimene eraalgatuslik vähiravi toetusfond[1][2], mis toetab annetustest kogunevate vahenditega nende vähipatsientide ravi, kelle ravikulusid ei kompenseeri Eesti Haigekassa.

Vähiravifondi "Kingitud elu" asutasid 5. veebruaril 2014 ajakirjanikud Hille Tänavsuu ja Toivo Tänavsuu ning suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Fondi nõukokku kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, dr Hannes Jürgens ja dr Edward Laane, ettevõtjad Kristjan Rahu ja Erik Sakkov ning suhtekorraldaja Janek Mäggi.[3] Fondi juhatuse liige on Toivo Tänavsuu ja tegevjuht Katrin Kuusemäe.

Fondi eesmärk on toetada vähihaigeid, kelle ravi ei rahasta Eesti Haigekassa. Fond toetab tõenduspõhist ja igale konkreetsele patsiendile raviarsti poolt ametlikult näidustatud medikamentoosset kasvajavastast ravi.

Samuti soovib fond propageerida heategevust kui elustiili ehk "ravida" ka Eesti ühiskonda.[viide?]

Toetuse taotlemise võimalustest muuda

Fondilt on võimalik abi taotleda neil patsientidel, kes vajavad onkoloogilist ravi, mida ei rahasta haigekassa, ning kellel on selge kirjalikus vormis kinnitus oma raviarstilt selle ravi vajaduse ja näidustuse kohta. Toetust taotleb patsient koostöös oma raviarstiga.

Fondi nõukogu hindab taotluste vastavust fondi põhilistele toetamise kriteeriumitele. Tähtis on, et tegu oleks onkoloogilise ja patsiendile näidustatud raviga, mida haigekassa ei rahasta, kuid mille osas on raviarstilt selge suunis. Raviarst võtab vastutuse selles osas, millist ravi ja millises mahus tema patsient vajab. Reeglina ei anna fond ravisuuniseid, vaid tegeleb ainult ravi rahastamisvõimaluste otsimise ja pakkumisega fondile laekunud annetuste piires.

Toetus väljastatakse vaid juhul, kui fondi on kogunenud selleks piisavalt annetusi. Igal abitaotlejal on võimalik oma ravi võimaluste piires ka ise finantseerida.

Tegevuse tulemused muuda

Esimese seitsme tegevusaasta jooksul on fondist abi saanud üle 1200 inimese. Selle aja jooksul on fond kogunud annetustena üle 10 miljoni euro.

2014. aastal kaasas "Kingitud elu" vähipatsientide ravisse peamiselt annetustena üle 230 000 euro ning toetas 11 eestimaalase vähiravi summas üle 76 000 euro.

2015. aastal kasvas fondi tegevus oluliselt. Aasta jooksul koguti annetustena ligi 635 000 eurot ning toetati 50 vähihaige ravi. Vähiravisse panustati eraannetusi kokku ligi 470 000 euro ulatuses.

2016. aastal toetas "Kingitud elu" fond ligi 50 inimese ravi kokku ligi 700 000 euroga.

2017. aastal toetas fond 100 abivajajat ja kogus annetustena üle 1,7 miljoni euro. Noorim abisaanu oli 2017. aastal 5-aastane ja vanim 77-aastane.

2018. aastal sai fondist abi üle 200 inimese. Nende ravisse panustas fond kokku ligi 2,5 miljonit eurot.

2019. aastal lisandus fondi 2,7 miljonit eurot ning abi sai ligi 200 inimest. Umbes sama palju inimesi toetas fond ka 2020. aastal, mil fondi laekus 3,2 miljonit eurot.

35–40 protsenti kõikidest vähiravifondi kaudu abi saanud vähihaigetest on tänu toetusele elanud vähemalt ühe kvaliteetse lisa eluaasta. Fondi ajaloos on ligi kümme juhtumit, kus abisaaja on tunnistatud haigusvabaks ehk sisuliselt terveks. 2018. aastal lõppes sel moel edukalt 8-aastase Annabeli ravi.

Seni on fond saanud toetada kõiki abipalujaid, kes kuuluvad fondi sihtrühma ehk vajavad tõenduspõhist ja näidustatud vähiravi, mida ei finantseeri Haigekassa. Ükski inimene ei ole jäänud rahapuudusel toetuseta. Seega on fond seitsme aasta jooksul saanud kinkida kõikidele abivajajatele lootuse ning võimaluse proovida parimat vähiravi. Suurt rolli selles mängivad fondi ligi 10 000 igakuist püsiannetajat.

Ravimid, mida fond on seni aidanud vähihaigetel osta muuda

Viited muuda

  1. Fondist
  2. Piia Osula, Fond on toetanud juba kümmet vähihaiget inimest, delfi.ee, 31. detsember 2014.
  3. "Tegevust alustas Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu"". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 6. mail 2015.
  4. Raskest võitlusest sai suur õnnistus
  5. Vähiravifond „Kingitud elu“ andis välja esimese toetuse, 30. aprill 2014.
  6. Noor naine saab võitluseks vähiga üle 5000 euro, 16. juuni 2015, veebiversioon (vaadatud 18.06.2015).
  7. Vähiravifond Kingitud Elu toetab 55-aastase pereisa võitlust vähiga, 13. mai 2014.
  8. Vähiravifond "Kingitud Elu" kogus Arvamusfestivalil ligi 2500 eurot annetusi, 18. august 2014.
  9. Fond: 20-aastasele vähihaigele tudengile võimaldatud ravimidoos on teinud tema tervisega imesid, 22. september 2014.
  10. Vähiravifond „Kingitud Elu“ toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga, 8. oktoober 2014.
  11. Vähiravifond toetab 46-aastase pereisa võitlust pankreasevähiga, 2. detsember 2014.
  12. Vähiravifond kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot, 11. märts 2015.
  13. Vähiravifond Kingitud Elu toetab 58-aastase vanaema võitlust vähiga, 10. juuli 2014.
  14. „Kingitud elu” toetab kahte meest võitluses soolevähiga, 30. märts 2015.
  15. “Kingitud elu” toetab kolme inimese ravi enam kui 19 000 euroga, 27. aprill 2015.
  16. Vähiravifond „Kingitud elu” toetab kilpnäärmevähki põdevat pensionäri, 28. jaanuar 2015.
  17. „Olen liiga noor, et ära minna ja jätta oma laps hooleta”, 6. mai 2015.
  18. „Kingitud elu” toetab üliharuldase silmavähiga meest 14 000 euroga, 4. august 2015, veebiversioon (vaadatud 6.08.2015).
  19. Silja Paavle, Vähiravifond toetab kahte abivajajat üle 40 000 euroga, 10. september 2015, veebiversioon (vaadatud 11.09.2015).
  20. Vähiravifond „Kingitud elu” on Eesti inimeste tervisesse panustanud üle miljoni euro, 03.08.2016, veebiversioon (vaadatud 13. septembril 2017).
  21. Liina Kanarbik, Ravimatuks tunnistatud noormees terveneb tänu annetajate toel saadud ravimile, 08.10.2017, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017).

Kirjandus muuda