Sēļi vald

Sēļi vald (läti keeles Sēļu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazsalaca, Ramata, Vilpulka, Jeri ja Vecate vallaga.

Sēļi vald

läti Sēļu pagasts

Pindala: 61,5 km²
Elanikke: 283 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km²
Keskus: Sēļi
Sēļu pagasts LocMap.png
Tuuliku varemed Pilāti külas

Valla pindala on 61,5 km². 2010. aasta seisuga elas seal 476 inimest.[2] Valla keskus on Sēļi küla, vallavanem on Viktors Kalniņš.[3]

AjaluguRedigeeri

Valla aladele jäävad kolme endise mõisa – Iduse, Pantene ja Sēļi – hoonetekompleksid.

Aastal 1935 oli valla pindala 79 km². Aastal 1945 jagati vald Sēļi ja Ziemeļi külanõukoguks, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Sēļi külanõukogu Ziemeļi külanõukoguga, aastal 1954 liideti sellega ka Iduse külanõukogu. Aastal 1968 nimetati Ziemeļi külanõukogu ümber Sēļi külanõukoguks. 1990. aastal moodustati külanõukogust Sēļi vald.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Mazsalaca piirkonda.

Kaitstavad objektidRedigeeri

Muinsuskaitseobjektidest jäävad valda hiiepaik Aņģīši Kuradikivi ja Pantene muinasasula.[5] Kohaliku kaitse all on veel Sēļi tuulik, Sēļi vallakooli hoone, Vecreļļesi muinaskalmed ja Pujēni muinasasula.[6]

Looduskaitse all on Pakundži kuusk, Dunguļi saar, Velnise tamm, Pakundži elupuud, Rautiņi õunapuu, Eglīši pärn, Sēļi mõisapargi pärn, Sēļi saar, Strautiņi tamm, Pantene vaher, Rāceņi elupuu, Pantene tamm, Pantene toomingas, Vecstārasti vahtrad, Iduse pargi lehis, Vecrellesi tamm ja Ārkalnsi – Āžēni paju. Valla idaosa jääb Ruhja luha hoiualale, valla lõunaosa aga Vidusburtnieksi hoiualale.[7]

AsustusRedigeeri

2011. aastal elas vallas 349 lätlast, 27 venelast, 6 valgevenelast, 6 ukrainlast, 5 poolakat ja 2 leedulast.[8]

Vallas on järgmised külad.

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Idus mazciems 15 (2020)
Pantene mazciems 21 (2000)
Pilāti mazciems 23 (2000)
Sēļi vidējciems 129 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. http://www.mazsalaca.lv/index.php?lielbirka=10Pa%C5%A1vald%C4%ABba&birka=10Novads&subbirka=S%C4%93%C4%BCu+pagasts&depth=4
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri