Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega. Enamasti on tegu keerukamate keemiliste ühendite saamisega lihtsamatest ühenditest.
Keemilise sünteesiga on seotud vastavate metoodikate, optimaalsete tingimuste, aparatuuri, analüüsimeetodite, lahutusmeetodite, ohutustehnika ja vajadusel ka tööstusliku tehnoloogia väljatöötamine.
Paljude ühendite süntees toimub mitmes etapis, see tähendab astmeliselt. Sünteesi meetod peab olema usaldusväärne ja reprodutseeritav mitmetes erinevates laborites. Sünteesi efektiivsust näitab saaduse saagis, mis on saadud saaduse hulk teoreetiliselt võimalikust. Saagist vähendavad vältimatud kõrvalreaktsioonid ja töötlemiskaod.
Eristatakse anorgaanilist, orgaanilist ja biokeemilist sünteesi. Sünteesi eesmärgiks on põhiliselt kas looduslike ühendite (biomolekulide), ravimite toimeainete, olme- ja põllukemikaalide või teoreetilist huvi pakkuvate ühendite saamine.
Keemiline süntees eeltoodud tähenduses võib olla seotud kõikvõimalike reaktsioonitüüpidega: liitumisreaktsioonid, asendusreaktsioonid, kondensatsioonireaktsioonid, elimineerimisreaktsioonid, redoksreaktsioonid jt. Siiski, kitsamas mõttes kasutatakse mõistet "süntees" sünteesireaktsiooni tähenduses, mille all mõeldakse keemiliste ainete ühinemist keerukama struktuuriga ühenditeks, need on ühinemis- ja liitumisreaktsioonid, s.h mitmekomponentsed.
Looduses toimuvaid orgaanilise aine sünteesiprotsesse nimetatakse kemosünteesiks, biosünteesiks ja fotosünteesiks.
Vaata ka muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Keemiline süntees |